Arengukava eesmärk on jätkuvalt kestlik metsandus

25.06.2021

Uues juhtkogus valmis metsanduse arengukava esimene tööversioon.

Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi asekantsler

Eesti metsanduse arengukava 2021–2030 (MAK2030) valdavalt teadlastest koosnev juhtkogu on varem koostatud materjalidega jõudsalt tööd teinud ja valmis on arengukava esimene tööversioon, mis on avatud arvamusteks ja ettepanekuteks.

Üldeesmärk

MAK2030 üldeesmärk on tagada Eesti metsanduse kestlikkus. Üldeesmärgi saavutamiseks on kavandatud ja kirjeldatud tegevusi kolme alaeesmärgi kaudu:

• Metsandus arvestab kliimamuutustega ja metsade elurikkuse seisundiga.
• Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline.
• Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega.

Arengukava on üles ehitatud Euroopa ministrite metsakaitse koostööprotsessi jätkusuutliku metsanduse põhimõtetel, mis arvestavad metsanduse majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste hüvede ja eesmärkidega. Arengukava tööversioon põhineb MAK2020 lõpparuandel, MAK2030 algatamise töörühma sõnastatud probleemidel ja nende kirjeldustel. Veel on aluseks erinevate töörühmade ja juhtkogude töö ning arengukava koostamise toetamiseks ülikoolide teadlaste ühistööna valminud alusuuring.

Olulisemad erametsaomanikke puudutavad tegevussuunad

Metsanduse ja kliima seisukohast on tähtis, et meie metsade süsinikusidumise võime oleks võimalikult suur. Seetõttu pannakse arengukavas suurt rõhku metsa majandamise võtetele, mis senisest enam arvestaks võimalike kliimamuutuste mõjudega metsade tootlikkusele, tervislikule seisundile, liigilisele koosseisule ja süsiniku sidumise võimele.

Puistute koosseisu kujundamisel on senisest enam vaja arvestada metsade häiringukindlusega ja seetõttu soodustatakse looduslike häiringute suhtes vastupidavamate segapuistute kasvatamist ning juurepessuga nakatunud aladel bio­preparaatide kasutamist. Kindlasti tasub uurida võõrpuuliikide kasvatamise võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks, hinnates liikide mõju ka üldisele elurikkusele.

Erametsade majandamise edendamiseks on vaja rakendada senisest efektiivsemad meetmeid, erilist rõhku tuleb panna metsade uuendamisele kasvukohale sobilike puuliikidega. Jätkatakse erametsaomanikke nõustava ja toetava ühistulise tugisüsteemi arendamist, metsaühistute kaudu suurendatakse
erametsaomanike teadlikkust erinevatest metsaga seotud küsimustest.

Metsad ja nende elurikkus

Metsade ja nende ökoloogilise seisundi parandamine on jätkuvalt väga oluline. Jätkatakse kaitsealade vajaduspõhist ümbertsoneerimist metsaelupaigatüüpide kaitse tõhusamaks korraldamiseks. Jätkuvalt on kavandatud maksta kompensatsiooni looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest. Lisaks soodustatakse vääriselupaikade vabatahtlikku kaitset, sõlmides selleks era­metsaomanikega lepinguid.

Edasine lähim ajakava. Tööversioonile oodatakse ettepanekuid ja arvamusi ning suve jooksul arutab ja hindab juhtkogu saadud tagasisidet, mille põhjal suve teises pooles kavandit täiendatakse ja täpsustatakse. Paralleelselt koostatakse ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi, mis sügisel avalikustatakse ja mille osas toimub ka avalik arutelu.

***
Artikkel ilmus õppelehe Sinu Mets juuninumbris. Õppelehte saab lugeda SIIT.

***
Foto: 
Üks otse metsakasvatajaisse puutuvaid sihte on plaan senisest rohkem soodustada segapuistute kasvatamist, kuna need on looduslike häiringute suhtes vastupidavamad.
Viio Aitsam