Äripäeva raadios räägiti keerulisest olukorrast metsas
18.01.2018
Äripäeva raadio saates Metsamajanduse hooandja oli sel nädalal teemaks keeruline olukord metsades. Saatekülalisteks olid ka keskkonnaminister Siim Kiisler ja erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp.
Eelmisel nädalal metsaliitude poolt välja kuulutatud eriolukorda kommenteerides ütles Arpo Kullerkupp, et külm päästis hullemast. Samas usub ta, et märja suve, sügise ja talve mõju annab tunda ka kevadel.
Oodatakse stabiilsust
Saatekülalised nentisid, et soojad talved on olnud juba viimased 4-5 aastat, ilmaga me võidelda ei saa ning märksõnaks peabki olema olukorraga kohanemine. Kullerkupu sõnul on metsaomanikud ja -ülestöötajad juba praegu üsna palju mõeldud ka kergema tehnika peale. Sellega on võimalik ka märjema pinnasega metsa üles töötada.
Sellest, et puiduturul on nõudlus suur ja puitu kergesti metsast välja ei saa, võis kõrgemate hindade tõttu võita metsaomanik. Samas peaks asja vaatama ka pikas perspektiivis, metsa majandamisring ulatub saja aasta ligi. Suures pildis on metsaomanikele tähtsam kindlustunne, turu kõikumine ei meeldi kellelegi.
Keskkonnaministeerium Kiisler tuletab meelde, et paljud tunnevad raiemahtude vähenemisest rõõmu. Ja see mõtteviis on aina enam levinud. Tänu ilmale tulebki tõenäoliselt 2017. aasta raiemaht väiksem, mõju võib ulatuda ka tänavuse aasta mahtudele. Ka Kiisler leiab, et kogu majandusharule oleks siiski kõige parem stabiilsus ja ennustatavus.
Seda, kui palju raha on halbade ilmastikuolude tõttu sektoris kaotatud praegu veel keegi täpselt ei tea. Metsaomanike esindaja rääkis, et võttes aluseks maksutulu 70€/tm, saaks kevadel üldise hinnangu teha. Täna on aga hinnangu andmine veel väga keeruline.
Toetada tuleks taristu parendamist
Oma pöördumises rõhutasid metsaliidud, et ei soovi riigilt rahalist toetust. Aga millisel juhul riik metsandussektorit toetada saaks?
Kiisleri sõnul on ilmastikutingimustest tulenevat rahalist kahju väga keeruline hinnata. Halva ilma mõju ei saa toetada. Toetatakse konkreetseid tegevusi, nt istutamist, kompenseeritakse looduskaitselisi piiranguid jne.
Kullerkupp leiab, et enam tuleks mõtlema hakata taristu peale. Ka praegu on kuivenduskraavide korrastamiseks toetusmeetmed olemas aga tulevikule mõeldes peaks sellele veel rohkem rõhku panema. “Riik saaks praegu rohkem panustada, et kraavid korda saaks. See leevendab oluliselt ka märja metsa probleemi,” rääkis ta. Kiisler nõustub: “Kui me näeme, et ilmad on märjemad ja vihma sajab rohkem, mets on pehmem, peaksime selles suunas liikuma.”
Parandamisvõimalust näevad metsaomanikud ka maksusüsteemis. Oksjoniportaali Timber esindaja Kristel Asmeri nõnul ei peeta praegust 20% tulumaksumäära lisanduvate kulude tõttu õiglaseks. Kullerkupp rääkis erametsaliidu ettepanekust võtta arvesse arvestuslikke kulusid. Näitena tõi ta olukorda üüriturul – üürituludest on omanikul võimalik 20% arvestuslikke kulusid ilma kuludokumente esitamata maha arvata. Sarnane süsteem võiks toimida ka metsaomanikele. Kiisler selgitab, et üldine poliitika on püüda hoida maksusüsteemi võimalikult väikeste eranditega. Samas on tema hinnangul olukorra lihtsustamise mõte mõistlik ja kaalumist väärt.
Kuula saadet järgi:
