Kas pesukarud võivad jõuda Eesti loodusesse?

Et seda mitte maha magada, tuleks kõik võimalikud kohtumised täpselt fikseerida. 

Pesukarude looduslik elupaik on Põhja-Ameerika, kuid juba 1930. aastatest on nad inimese abil jõudnud Euroopasse, kus neid lasti tahtlikult lahti, kuid pääses põgenema ka loomaaedadest ja karusloomafarmidest. Samuti on neid viidud Jaapanisse.

Suurim populatsioon Euroopas on Saksamaal, kus eri hinnangutel on 100 000 kuni miljon pesukaru. Kliimamuutused, aga ka inimeste mõtlematud teod on võimaldanud nendel loomadel oma asuala jõuliselt laiendada. Pesukarusid satub loodusesse nii tahtlikult lahti lastud kui põgenenud lemmikloomade tõttu, kuid vähetähtsaks ei saa pidada ka n-ö jänesena uutesse kohtadesse reisimist kaubaveostel. Sellist liikumist juhtub harva, kuid nii võivad loomad sattuda kaugele senisest levilast. Arvatakse, et nii võis alguse saada Stockholmi sadama pesukarupopulatsioon.

Tegemist on tülika loomaga. Peale selle, mida nad võivad korda saata inimasulates (nt laiali tuhnitud prügi, pööningule pesa tegemine või läbinäritud elektrijuhtmed), võivad nad tekitada probleeme looduskooslustes (nt linnupesi rüüstates, kahepaikseid, roomajaid, mageveekarpe ja vähke süües). Oluline on ka pesukaru ümaruss. Inimeses see parasiit liigub südamesse, kopsudesse, silmadesse ja ajju – õigeaegse ravita võib see seis lõppeda surmaga.

Eestile lähim paik, kus pesukarud loodusesse on jõudnud, on Leedu. 2019. aastal vahendasid ERR uudised, et Leedu asurkond polnud küll massiline, kuid loomi oli seal kohatud looduses juba üle riigi. Leedulased on oletanud, et neile jõudsid loomad rongi viljavagunite abil Poolast.

Ka Eestis on olnud teateid looduses kohatud pesukarudest, kuid seni on nad olnud kas lahtipääsenud lemmikloomad või on teated olnud liiga umbmäärased, et saaks kindlalt looduses leidumist väita.

Et nende võimalikku liikumist täpsemini fikseerida, soovitab keskkonnaministeerium inimestel, kes vabalt liikuvat pesukaru juhtuvad kohtama, lisada see teave loodusvaatluste andmebaasi  (lva.keskkonnainfo.ee), kuhu saab kohe kaardil lisada täpse asukoha, võimalusel pildi jm andmed. Kui loodusvaatluste andmebaasi leiu lisamine ei ole võimalik, võib sellest teada anda ka aadressil alien@envir.ee, kirjeldades nähtut, lisades võimalusel fotod ning kindlasti looma nägemise aeg ja täpne koht.

Allikas: Merike Linnamägi, keskkonnaministeerium

Pesukarude teadaolev levik lähiriikides. Levila on märgitud kollasega. Lähemad asukohad on tähelepanu tõstmiseks märgitud punasega. 

Allikas: EASIN – European Alien Species Information Network

 

Artikkel ilmus 2022. a aprillikuu Sinu Metsas.

0Shares