Koledaid näiteid metsalepingutest ehk miks tasub metsamüügil hoolas olla
02.05.2021
A4 formaadis käsitsi kritseldatud paber. Omanik müüb kõik raied enda 20hektarisel metsakinnistul. Usaldab ostjat. Miks ei peakski – ostja lubab ju metsa eest tuua 1985. aasta Opel Rekordi otse Saksamaalt! Lisaks annab suulise veksli, et kevadel saab põllule tasuta ka koorma sõnnikut.
Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige, jurist
Oli aasta 1999, musta metsaäri kuldaeg. Suuline leping oli siis metsa müügil tavapärane ja raha liikus käest kätte. Kui muidugi liikus. Tihti sai müüja ettemaksu (“käsika”, nagu metsaostjad kutsusid), aga pärast raiet lubatud summad jäidki unistuseks, sest ostja kadus.
Hädas metsaomanik otsis abi juristilt, kes aga ei saanud muud teha, kui kaasa tunda. Paraku ei leidunud juristi juurde kaasa võetud metsapaberite pakis lepingut, kuid selle eest oli ette näidata koopia kinnitusest, mille metsaomanik oli ostjale andnud ning milles seisis, et omanik on kogu raha kätte saanud ja pretensioone tal pole.
Jah, sellised hullud ajad on läbi. Aga põhimõte “mõtle enne, kui allkirja annad” kehtib ikka. Paraku pole kadunud risk saada petta, kui leping on sõlmitud hoolimatult.
Kasutusvaldus
Mõned aastad tagasi hakkas hoogsalt levima metsaostjate soov vormistada raieõiguse müük kasutusvaldusena. Sellega antakse asi teise isiku kasutusse ning asja viljad omandab kasutusvaldaja. Metsa puhul on kasutusvaldajal õigus teha metsamaal raiet ja saada endale raiega üles töötatud metsamaterjal.
Kasutusvaldus sarnaneb väga rendilepinguga – üks isik kasutab asja ja maksab selle eest. Tasu lepitakse tavaliselt kokku kindla, fikseeritud suurusena. Esmapilgul näib kasutusvaldus üsna turvaline, sest leping sõlmitakse notariaalselt. Siiski on siin konkse, millega metsaomanik arvestama peaks.
Nimelt tekib kasutusvaldajal lisaks raie tegemise õigusele ka õigus ühepoolselt tellida kinnistule metsamajandamiskava ning esitada keskkonnaametile raie tegemiseks metsateatis. Seda nüanssi ongi kasutusvalduse pakkujad ära kasutanud – pärast notaris allkirja andmist tellib kasutusvaldaja uue metsamajandamiskava, kus raiemaht on suurem kui eelmises kavas.
Nii raiutaksegi rohkem, kui maaomanik eeldas. Rahasumma jääb aga selliseks, nagu lepingus kirjas oli. Rohkem raiutud puude eest kasutusvaldaja metsaomanikule täiendavalt maksma ei pea. Omanik oli ju sellega nõus, et kogu metsa majandamise õigus üle antakse.
Kui on ikkagi soov raieõigust müüa, tuleks sõlmida kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping.
Kasutusvaldusleping ei ole metsaomaniku huvides. Peaks aga ostja ikka ainult kasutusvalduse lepingut pakkuma, tasub lepingut tõestavalt notarilt paluda, et lepingule lisataks plaan, kus on ära näidatud täpne raieala. Samuti tuleks kirja panna raieliigid ning maksimaalne raiutav metsamaterjali kogus.
Nii ei saa teine pool raiemahtu ühepoolselt suurendada. Fikseerida tasuks ka ostja kohustus vastutada lõhutud pinnase, kraavide ja piirimärkide taastamise eest. Kohustuste täitmise tagamiseks soovitan ka leppetrahvi lepingusse kirjutada.
Ebatäpsed lepingud
On ette tulnud, et suuliselt räägivad metsaostja ja metsaomanik, et raiume siin või seal, aga kui omanikule lepingu projekt nina alla seatakse, on seal raiekohana märgitud kogu katastriüksus. Ka metsateatisel, mille ostja on eelnevalt täitnud, seisab, et raie tehakse kõigil eraldistel, kus raie on lubatud.
“Noh, teeme paberid igaks juhuks kogu metsa kohta ära,” selgitab ostja, kui metsaomanik taipab küsida, miks metsateatisele nii palju raieid kirja on pandud.
Nii avastabki lepingu sõlmimisse hoolimatult suhtunud omanik metsas käies, et raiutud on hulga rohkem ja hoopis teises kohas, kui tema ette kujutas. Raie tegijal on aga taskus leping, mis raie tegemise igati õigeks loeb. Omanikul on väga keeruline hiljem tõestada, et ta tegelikult teistmoodi raiumist soovis.
Markantseimatel juhtudel on lepingu ebatäpsus osutunud väga suureks puuduseks – näiteks on lepingusse jäetud ostuhind kirjutamata. Seega oleks metsaomanik oma metsa justkui tasuta ära andnud. Kuna ülejäänud osas on leping ülidetailne, jättes mulje väga professionaalsest lepingust, ongi omanikul jäänud kahe silma vahele selline “pisiasi”, et metsa eest oleks võinud raha ka küsida.
Erametsaportaalis on saadaval näidislepingud, mida võib raieõiguse müügil kasutada. Vajadusel saab metsaomanik neist snitti võtta.
Kui ostja ise lepingu välja pakub, tasub see hoolega läbi lugeda isegi siis, kui ostja kinnitab, et kasutab laialt levinud näidislepingut. Siinkirjutaja on kokku puutunud mitme juhtumiga, kus näidatud leping on vägagi sarnane Erametsakeskuse näidislepinguga, kuid süvenemisel selgub, et mitmed ostja vastutust puudutavad punktid on välja võetud.
Lõputud helistamised
Kahjuks on ohtralt näiteid väga tülikatest, lausa agressiivselt metsaomanikke tülitavatest ostjatest. Helistatakse ning tehakse pakkumisi metsamaa ära osta. Kui helistajaks on üks ja sama isik, saab paluda tülitamine lõpetada ning kui kõned ikka jätkuvad, tasuks pöörduda andmekaitse inspektsiooni poole, kellel on seaduslik kohustus sekkuda. Hea viis helistajaid eemale peletada on ka teada anda, et oled metsaühistu liige. Seejärel võiks paluda saata pakkumine kirjalikult metsaühistule, kellega koos saab omanik juba hinnata, kas minna tehingusse või mitte.
Metsaühistud on metsaomanike endi organisatsioonid ehk peavad tegutsema metsaomanike huvides. Ühistus on atesteeritud konsulent, kes saab hüva nõuga abiks olla. Metsaühistu kaudu tegutsedes ei jäeta omanikku üksi ka siis, kui raie on tehtud ja puud müüdud.
