Seente elu koos puudega
08.10.2018
Õppelehe Sinu Mets sügisnumber kirjutas põua mõjust seentele. Enamus Eesti tuntud söögiseentest elab koos puudega, mistõttu nende heaolu sõltub ka puude eluolust.
Mükoloogid ütlevad, et seened moodustavad puudega mükoriisat, täpsemalt ektomükoriisat. See tähendab, et taimejuure- ja seenerakud põimuvad ning puujuurtele tekib tihe seeneniidistikuümbris, mis võimaldab puul ja seenel toitaineid ja suhkruid vahetada.
Akadeemik Urmas Kõljalg on tudengitele mõeldud konspektis seletanud seda nii: «Taimejuure- ja seenerakkude ühisstruktuuride kaudu toimub orgaanilise süsiniku transport taimest seenorganismi ja vee ning mineraalainete transport seenest taime. Selline kohastumus võimaldab taimedel reeglina märgatavalt paremini hankida eluks vajalikke toitaineid – mikroskoopilise seenehüüfi kontakt mullaosakestega on efektiivsem ja seenehüüfistik levib tavaliselt suuremal alal kui taime juurestik. Seen kui mittefotosünteesiv organism saab aga taimelt eluks hädavajalikke orgaanilisi ühendeid.» Hüüfideks nimetatakse seente pikki silinderjaid rakkusid, mis harunenult moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli.
Puu võib seent aidata
Mis juhtub puu ja seene (puravikud, riisikad, pilvikud, kukeseened jt) kooselus, kui tuleb põud ja vett on äkki väga vähe? “Kui vesi saab otsa ja tuleb põud ning ka puul pole vett, on muidugi probleemid nii puul kui ka seenel,” ütleb Urmas Kõljalg. “Kui puu lühijuured,mille kaudu toitainete edasiandmine toimub, jäävad põuas ellu, on siiski kõik korras. Seeneniidistik võib olla ka kergelt kuivanud, aga on võimeline taastuma ja üldjuhul käib see väga kiiresti.”
Urmas Kõljalg selgitas, et teatud puhkudel, kui vaid puujuurte otsad kuivavad, aga seen on elus, võib puu kasvatada niiskuse saabudes endale uued imijuured. Kui on nii kuiv, et lühijuured surevad, kuivavad täielikult, on olukord tõsine nii puu kui ka seene jaoks.
Palju sõltub puuliigist, selle juurestikust. Osa puudest toovad põuasel ajal maapõue sügavamatest kihtidest ise vett. Eestis on selline näiteks tamm, kelle juured ulatuvad väga sügavale, lõunamaal on selline eukalüpt. Urmas Kõljala sõnul on katsetega selgitatud, kuidas puu põuatingimustes kasutab päeval seda vett oma lehestiku ülalpidamiseks, kuid öösel, kui fotosünteesi lehtedes ei toimu, suunab vee juurtesse seeneniidistiku ülalpidamiseks.
Pikaajalist põua mõju pigem pole
Seda, nagu võiks tänavune kuivus kuidagi mõjutada järgmise aasta seenesaake, Urmas Kõljala järgi karta ei tasu. “Kui on mingid mõjud, siis marginaalselt. Et mõjud avalduksid, peaks olukord olema nii hull, et puud surevad. Kui puud jäävad ellu, on rohelised, taastuvad seened põuast ruttu. Seda on kindlasti seenelised ka ise märganud.” Pigem võib olla tänavu kohati kasinat seenesaaki, kuna ilmastikuolud on piirkonniti olnud nii erinevad. Puujuurtega mükoriisat moodustavate seente elutegevus jääb eelkõige kuni 20 cm pealmisse mullakihti. “Mükoriisa
tekib mulla ülemises horisondis, kus on kõige rohkem toitaineid. Seal on seeneniidistik ja moodustatakse seene viljakehad,”
märkis Urmas Kõljalg.
Poeseened kasvavad puudeta
Puid, kellel üldse seentega kooselu poleks, ei ole, kuid osal puudest, nagu näiteks vaher, saar, jalakas, künnapuu, on mükoriisa teistsugune, seeneniidistik mullas vähearenenud ja viljakehi üldse
ei teki – puud peavad toitaineid ka ilma seeneta hankima.
Samas on söögiseeni, kes eluks kasvavat puud ei vaja, näiteks surnud puitu lagundavad austerservikud või surnud orgaanilist ainet (sõnnikut) lagundavad šampinjonid. “Miks näeme poes
just neid seeni ja mitte puravikke või riisikaid? Sest püüdke kasvatada tehases ektomükoriisaseeni – selleks on vaja elusaid puittaimi ja tootmine läheks liiga kalliks,” rääkis Urmas Kõljalg.
Ta lisas, et mõned tootjad maailmas siiski sellega tegelevad. Näiteks Austraalias kasvatatakse tammepõldudel edukalt trühvleid ja kuuldavasti on poodides nähtud potis kuuski, mida müüdi koos kukeseene niidistikuga
