Kuidas turberaiega metsa uuendada?

Kui metsaomanik soovib, et tema metsas toimuks üleminek vanast metsapõlvest uude vahepealset kännustikku nägemata, on võimalik lageraie asendada turberaiega.

Turberaie jaguneb aegjärkseks, häil- ja veerraieks. (Vt ka metsaseaduse § 30.) Võrumaa riigimetsas oleme kasutanud valdavalt aegjärkset raiet, mis on andnud parima tulemuse.

Aegjärkse raie korral raiutakse puid hajali üle raielangi kahe või enama raiejärguna. Häilraiel raiutakse metsa korduvate raiejärkudena häilud. Veerraiel raiutakse puud metsa servast mitte rohkem kui puistu kõrguse laiuse ribana lageraie korras.

Üldised nõuded

Turberaiet võib teha puistus, mis on saavutanud seadusega ette nähtud küpsusvanuse, küpsusdiameetri või kaalutud raievanuse. Raiejärkude vahe peab olema vähemalt viis aastat, mille hulka ei loeta raieaastaid. Turberaie ala pindala piirmäär on 10 ha, v.a juhul, kui see jääb ühe eraldise piiresse.

Järgmise raiejärgu võib teha siis, kui raielangil on metsakasvukohatüübile sobiva liigi 0,3 m kõrgust elujõulist järelkasvu vähemalt 1000 tk/ha. Viimase raiejärgu võib teha, kui vähemalt 0,5 m kõrgust  järelkasvu on 1500 tk/ha.

Aegjärksel raiel ei tohi viia puistu esimese rinde täiust pärast esimest raiejärku madalamale kui 30%. Häilraiel võib ühe hektari kohta sisse raiuda kuni viis häilu. Esimesel raiejärgul võib häilu läbimõõt olla kuni 40 m, teisel võib seda suurendada kuni 30 m ja kolmandaga võib raiuda häiludevahelisel alal kõik puud. Häilude pindala pärast esimest raiejärku ei tohi olla suurem kui 25% puistu pindalast.

Järeldusi ja soovitusi

Tuginedes kogemusele (peamiselt aegjärkne raie) ja teadlaste uuringutele:

  • Turberaie on alternatiiv lageraiele tiheasustusala piirkonnas või kaitsealal, kus lagedad raiesmikud pole lubatud või on ebasoovitavad.
  • Turberaie eesmärk on kasutada uue metsapõlve kasvatamisel vana metsa turvet või säilitada metsa vähemalt vanuseklassi võrra küpsusvanusest kauem (seotud metsa keskkonnakaitselise, esteetilise või geneetilise tähtsusega).
  • Männikute turberaie on võimalik vaid palumetsa kasvukohatüüpides. Parim tulemus on saadud pohla ja jänesekapsa-pohla kasvukohatüübis, võimalik ka jänesekapsa kasvukohatüübis. Madala tootlikkusega (IV boniteet) loo- ja nõmmemetsade turberaie kogemust meil pole, kuid siin võib uue metsapõlve kasvu pärssida vähene mullaviljakus ja juurkonkurents.
  • Kuusikute uuendamiseks sobib turberaietest vaid veerraie, soovitatava sihitusega idast läände.
  • Maapinna mineraliseerimine männi loodusliku uuenduse saamiseks on hädavajalik – metsakõdu, sammal, rohttaimed ja raiejäätmed, mis mulla mineraalosa katavad, takistavad seemnete idanemist. Hea, kui alalt eemaldada ka raiejäätmed.
  • Aegjärkse raie I raiejärgu järel võiks täius jääda maksimaalselt 0,4 või isegi 0,3–0,4, peaasi, et männitaimede kasvuks oleks valgustingimused soodsad ja vanade puude juurkonkurents ei pidurdaks kõrguse juurdekasvu.
  • Aegjärkse raie I järguga tuleb raiuda viletsamad I rinde puud ja II rinne. Alles jäävad puud täidavad seemnepuude ülesannet. Nende head omadused on sirge, sihvakas ja haigusvaba tüvi, millel rohkete okastega mõõdukalt pikk võra – männil 35–40% kõrgusest.
  • Kasvukohtades, kus loodusliku uuenduse teke on raskendatud (tugev rohttaimede kasv), oleme uuenduseks istutanud ka taimi. Mõeldav on see veel häilraiel, kui häilus pole võimalik masinaga maapinna mineraliseerimist teha.

Plussid ja miinused

Tänu looduslikule uuenemisele on uus metsapõlv geneetiliselt kasvukohale vastav; intensiivne looduslik valik tagab kõige sobivamate genotüüpide säilimise.

Alles jääv vana mets hoiab ära lageraiel tekkiva vahepealse tühimiku, säilitab maastikuilme ja tagab looduslähedase uuenemise.

Metsa uuendamine turberaiega võimaldab seemnevarumis- ja külvikulude kokkuhoidu, aga majanduslikult on see lageraiest 20–30% kallim ja ajaliselt kuni 20 aastat pikem protsess.

***

Artikli autor on RMK Võrumaa metsaülem Agu Palo ja see ilmus esmakordselt õppelehe Sinu Mets 2020. aasta detsembrinumbris. Tasuta õppelehte saad täismahus lugeda SIIT

Fotol 2002. aasta turberaiealade männikud Võrumaa riigimetsas, kus viimase paarikümne aasta vältel on turberaietega metsa uuendatud paarisajal hektaril. Tulemusi on uurinud ka maaülikooli teadlased. 

0Shares