Metsandus on hetkel üks parimaid lahendusi kliimamuutuste leevendamiseks

Kui maailm liigub eesmärgi poole muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks, peame järgmise 30 aasta jooksul välja töötama tehnoloogiad õhust süsinikdioksiidi välja võtmiseks. Täna on ainukene toimiv lahendus metsandus ja metsade istutamine, rääkis Cambridge ülikooli majandus- ja kliimateadlane Annela Anger-Kraavi Maalehe korraldatud konverentsil “Mets”.

Anger-Kraavi selgituse järgi on elu Maal võimalik ainult tänu sellele, et meil on olemas kasvuhoonegaasid – ühelt poolt äärmiselt vajalikud, teisalt on need kliimamuutuste probleemi põhjustajaks. Turvalises koguses süsinikdioksiidi aitab meil hoida maakera temperatuuri, kuid turvaline piir on ületatud.

Tööstusrevolutsiooni eelselt oli CO2 tase 280 ppm*, mis on Maa temperatuuri hoidmise seisukohalt piisav. Turvaliseks tasemeks loetakse 350 ppm, tänavu mais oli see aga 411 ppm ning CO2 taseme tõusu ja inimtegevuse tulemusena on maakera keskmine temperatuur tõusnud kraadi võrra.

Eesti temperatuur tõuseb kiiremini

Eestis seejuures on keskmise temperatuuri tõus olnud poole suurem – 2 kraadi. „Minult on küsitud, mida me Eestis halvemini teeme, et siin on temperatuuri tõus kõrgem. Süsinikdioksiidi omadus on, et ükskõik kus maailmas seda emiteeritakse, jaguneb see enam-vähem ühtlaselt ümber maailma ja mõjutab kogu kliimat. Seega pole eestlased kuidagi halvemad, meie kliima on lihtsalt muutustele tundlikum,“ selgitas teadlane.

Tänases kontekstis on paratamatus, et Eesti kliima läheb soojemaks ja niiskemaks ning kujutab mitmeid ohtusid ka metsale. Mahedate talvede tõttu algab taimede kevadine kasvutsükkel varem ning taimed (sealhulgas puud) kasvavad kiiremini, samas kinnitab hiljutine uurimustöö, et siis nad ka surevad varem.

Lisaks loovad kliimamuutused soodsa pinnase võõrliikide levikuks, kes hakkavad ohutama meie enda omasid. Koos võõrliikidega levivad ka uued haigused. Pikemate põuaperioodide tõttu suureneb metsatulekahjude oht.

„Kui tahame kliima soojenemist hoida 1,5 kraadi piires, tuleb kiiresti tegutseda. Peame olema 2050. aastaks kliimaneutraalsed“, selgitas teadlane. „Siis peavad meil olema tehnoloogiad, mis aitavad õhust süsinikdioksiidi välja võtta. Mõned katseprojektid on täna olemas, kuid ainukene, mis töötab hetkel täismahus, on mets ja metsa istutamine.“

Otsene- ja asendusefekt

Metsal kui kliimamuutuste leevendajal on väga oluline roll. Mida rohkem metsa istutame, seda enam võiks see süsinikku, mida põlevkiviga õhku paiskame, välja võtta ning talletada puitmaterjali. Märksõnaks on just talletamine, et süsinikdioksiid saaks ringlusest kõrvaldatud.

Vähem oluline ei ole ka puittoodete eelistamisest tulev asendusefekt. Näitlikult, kui kasutame ehituses puitu betooni ja raua asemel, mis on väga süsinikumahukad, kasutame ära puitu talletatud süsiniku ja ühtlasi vähendame süsinikutootmist nendes sektorites.

Anger-Kraavi ettekanne põhines suuresti IPCC* kliimaraportil.

* IPCC ehk valitsustevaheline kliimapaneel on ÜRO egiidi all tegutsev teadlastest koosnev organisatsioon, mis avaldab regulaarselt teadustöödel põhinevaid kliimamuutuste aruandeid.

* Ppm tähistab süsihappegaasi miljondikosa kuivas õhus.

0Shares