Metsarahvas eksib metsa ära

Inimesed suunduvad metsa, lootes nutitelefonile, kuid oskamata kasutada seal olevat kompassi. Eksinud seeneliste elu on Eestis päästnud nii kollane ämber kui ka politseiauto sireen, samuti vabatahtlike unetunnid, kirjutab Maaleht.

Metsavaikuses röögatab polit­sei­auto sireen, siis veel. Kõrvu­lukustvalt, ehmatavalt. Plingib helesinine vilkur. Veerand tunni pärast hakkab metsaveerel silma kurva kuju rüütel – eksinud, kuid viimaks metsast välja astuv seeneline.

Igal aastal käivitab politsei umbes 30 suuroperatsiooni metsa eksinud seeneliste-marjuliste päästmiseks, kaasatakse politseikoerad, vabatahtlikke, kaitseliitlasi, lennusalk. Nii on kolme aastaga metsast välja aidatud sadakond inimest. Sama ajaga on kaks seenelist-marjulist senini teadmata kadunuks jäänud, üks aga alles hiljaaegu Põlvamaal surnuna leitud.

Inimesi, kes on metsast välja saanud kas häirekeskuse töötajate või politseinike õpetuste abil, on lugematu arv. Lisanduvad need, kellel politseipatrull õige teeotsa leidmiseks metsa veeres abiks käinud.

Sadu päästetuid

Kaheaastane laps eksis metsa – pruukis vaid lapselapse seenemetsa kaasa võtnud vanavanemal korraks kõrvale vaadata, kui jõnglane kadunud oligi. Politsei käivitas otsingu ja õnneks lõppes kõik õnnelikult.

Teine metsa eksinu, püüdes aga enese otsijate tööd lihtsamaks teha, hakkas oma korvist seeni võtma ja neid enda teele puude otsa riputama. Jättis otsijaile jälgi maha, justkui Hansu ja Grete muinasjutus. Ka siin lõppes kõik õnnelikult.

Lõuna prefektuuri politseikapten Ottomar Virk võib tundide kaupa meenutada sadu seeneliste otsinguid. Politseistaaži on mehel 20 aastat, neist üheksa koerajuhina. Nüüd juhib ta suuri otsinguid, mis korduvad igal seenehooajal.

Ent miks metsarahvas metsas hätta jääb?

“Tundub, et inimesed hindavad aasta-aastalt üle oma oskusi metsas hakkama saada: usutakse, et ega minuga midagi juhtu, ning kui siiski juhtub, pannakse liiga palju lootust vaid kaasa võetud telefonile,” arvab Virk. “Aga mis saab siis, kui seade ei tööta?” küsib ta, pidades kõneka pausi ja rõhutades, et metsa minek pole nurgatagusesse poodi piima järele astumine. Liigne enesekindlus ollagi peamine eksimise põhjus. Aga ka XXI sajandi inimene võiks osata tavalist kompassi kasutada.

Kui tahad sõbrale midagi elutarvilikku kinkida, siis vali kompass, vanavanemale aga helkurvest – nii tulevad nad seenelt turvaliselt tagasi, soovitab politseinik. “Ja hätta sattununa helistage numbrile 112 julgesti, ning pigem varem kui hiljem,” rõhutab Virk tähtsaimat.

Naiskodukaitse koondas õpetused äppi

Vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Naiskodukaitse on teinud suure töö ja kogunud õpetussõnad erinevates olukordades käitumiseks eestikeelsesse äppi “Ole valmis“. Sealseid  juhiseid järgides saab metsa eksimist ennetada. Metsas liikudes on oluline teadmine, et rakendus töötab ka internetiühenduseta, nii et laetud akuga on hädavajalik info ka mobiililevita piirkondades alati olemas.

Loe täismahus artiklit Maalehest.

Loe ka Maalehe eksimise eri – lehelugejate 14 uskumatut ja usutavat metsa eksimise lugu SIIT.

0Shares