Mida linnupesakaste metsa viies silmas pidada?

eramets, sinu mets, pesakastid

Metsakasvataja Anti Rallmann kirjutas Sinu Mets kevadnumbris, mida linnupesakaste metsa viies silmas pidada. Kõige arvukam seltskond, kes uusi pesitsuskohti ootaks, on mitut liiki tihased.

Metsalindudel on metsas tähtis roll. Nad toituvad suuresti ise ja toidavad ka oma poegi kõikvõimalike putukatega. Osa putukaist on sellised, kes massiliste paljunemiste korral võivad metsale olulist kahju teha. Eriti tähtis on seda rõhutada praegusel ajal, mil kliima soojenemise tõttu levivad meile uued kahjurputukaliigid ja järjest tihedamini on ekstreemseid ilmastikunähtusi, mis nõrgestavad või murravad puid, luues niimoodi kahjuritele soodsa toidubaasi. Kõige lihtsam ja odavam meetod kahjude vähendamiseks on luua putuktoidulistele lindudele elamiseks soodsaid tingimusi.

Osa metsalinde on kohanenud pesitsema puuõõnsustes. Looduslikult rajavad suluspesitsevate lindude jaoks pesaõõnsusi rähnid, aga osaliselt teevad näiteks tihased (tutttihane, põhjatihane) neid endile ka ise. Lihtsaim moodus sobivaid puid metsa juurde tekitada on säilitada hooldusraietel jalalseisvaid tüükaid või lõigata 4–5 lehtpuud hektari kohta 3–4 m kõrguselt tüükaks. Ohutustehnilistel põhjustel saab sellist lõikamist teha ainult masinraiel.

Pesakast imiteerib õõnsust

Inimene saab lindude jaoks ka ise „õõnsusi” rajada ja selleks on pesakastid. Suluspesitsevatest metsalindudest on enimlevinud tihased (rasva-, sini-, põhja-, salu-, must-, tutt-tihane jne). Rändlindudest kasutavad tihastega samu pesakaste näiteks must-kärbsenäpid ja kui rähnid lennuava suurendades kaasa aitavad (paraku küll selleks, et tihasemunad nahka panna), siis sobivad tihaste pesakastid ka suurematele lindudele ja oravatele.

Pesakastid on kasulik teha avatavatena, et saaks neid aegajalt puhastada. Seda seetõttu, et mitu korda kasutatavad pesad nakatuvad pesaparasiitidega ja suur kogus pesamaterjali soodustab pesakasti kiiremat mädanemist. Märja ja külma suve korral võib lindudel ka putukapuudus kätte tulla ja siis võib pesitsemine katki jääda. Viimased kaks aastat on kurvaks näiteks – kohati peaaegu pooltes pesakastides olid sees surnud pojad või väljahaudumata munad. Arusaadavalt ei ole selline pesakast uueks pesitsemiseks eriti meeldiv paik.

Pesakastid tasub ehitada nii, et puhastamine oleks võimalikult lihtne ja kiire. Seetõttu ei ole lahti käiv katus parim variant. See on vajalik lindude rõngastamisel, mis jäägu uurimusi tegevate ornitoloogide reaks. Pealt avatavat pesakasti puhastades peame selle alla võtma, tagurpidi keerama jne. Palju lihtsam on puhastada avatava küljega pesakasti, mida ei pea alla võtma – tuleb vaid avada külg ja vana pesamaterjal välja tõmmata. Seda tuleks teha kinnastega ja soovitatavalt miinuskraadidega, mil pesaparasiidid (nt kirbud) pole aktiivsed. Pesakasti puhastamine pole just kõige meeldivam tegevus, aga on põnev. Saame teada, kas seal pesitseti, kas pesitsemine õnnestus või mitte (kui pesamaterjal on laiaks tallatud, siis õnnestus) ja kes pesitses (kui samblast pesa, siis tihased, kui kasetohuribadest pesa, siis must-kärbsenäpp jne).

Materjal ja ülespanek

Pesakasti parim materjal on okaspuu ja just kuusk. Soovitatav on kasutada laudu. Kuigi pakkpesakastid on huvitava väljanägemisega ja sobituvad loodusse paremini, on nende puhastamine võimalik ainult pealt või alt. Kasutada tuleks töötlemata kuivatatud lauda ja üleüldse materjale, mis looduses ära lagunevad. Mänd pole hea vaigu tõttu – kui linnud oma suled vaiguga kokku määrivad, siis nad kaotavad lennuvõime ja hukkuvad. Ka kuuselaudadel esineb nn vaigupesi. Kui juhtub selline laud, tuleks vaigupesaga pool jätta väljapoole.

Parimad saematerjali mõõtmed pesakasti tegemiseks on 22 x 100 mm ja 22 x 150 mm, kasutades 100 mm lauda pesakasti esiseinaks ja põhjaks ning 150 mm lauda taga- ja külgseinteks ning katuseks. Pesakasti sisemõõtudeks jääb 100 x 120 mm, mis on tihaste jaoks piisav. Pesakasti kõrguseks tuleks arvestada 25–30 cm. Hööveldamata lauad on paremad. Kui võtta on vaid hööveldatud materjali, siis tuleb laua sisepind karestada, sest linnud (eriti pojad) ei pääse siledat pinda pidi üles lennuava juurde.

Lennuava suurus sõltub linnuliigist. Valitsev tihaseliik nii arvukuse kui ka jõu poolest on rasvatihane. Seetõttu tasub valdav enamik pesakaste teha lennuavaga, mille läbimõõt 32 mm. Kui plaan on pesakaste rohkem üles panna, võiks mõned pesakastid teha ka sinitihasele ja salutihasele lennuava läbimõõduga 30 mm. Kui ülespanekukohas on suuremaid kuusikuid, siis võiks mõned pesakastid teha ka musttihasele – lennuava läbimõõt 28 mm.

Kui pesakaste ei paigaldata oma metsa, siis on esmane asi küsida maaomanikult selleks luba. Pesakastide ülespanekuks on mitu võimalust. Mingil juhul ei tohi neid puude külge naelutada. Üks võimalus on kinnitada pesakast plastkattega traadi abil ümber puu. Traat tuleks panna nii, et puule jääks kasvamise ruumi (selleks pannakse riputustraadi ja puutüve vahele oksi). Parem moodus on riputada pesakast traadiga oksa külge, puutüvest umbes 5–10 cm kaugusele. Parimad on kuuseoksad, mis püsivad ka kuivanult kaua puutüve küljes. Ühtlasi on kuusk pesakastile vihmavarjuks.
Ilmakaar ei ole metsas oluline, küll aga pesakastide vahekaugus. See võiks olla vähemalt 40–50 m, sest enamik metsalinde kuulutab kevadel välja oma „eravalduse”, kuhu pesitsusperioodi lõpuni teisi pesitsema ei lase. Pesakastide riputuskõrgus on 1,5–2 m ja parim aeg ülespanekuks on talv, mil linnud saavad pakaseöödel neid ka öömajaks kasutada. Kes külmal ajal ei jõudnud sellega tegelda, võib pesakaste üles panna veel juuniski. Paljud linnud pesitsevad meil kaks korda aastas ja siis on puhas pesakast n-ö oksalt võtta.

Pesakastide projekt kulgeb Vilsandilt Viru- ja Võrumaani

Helian Maivel, erametsaliidu keskkonnanõunik

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks on Eesti Erametsaliit algatanud projekti “Eesti 100 x 100 pesakasti erametsa”. Liidu suur soov on, et tänavu saaks meie metsadesse üles 10 000 uut pesakasti lindudele. Pooled nendest on valmimas koolides tööõpetuse tundides. Ettevõtmisega on liitunud üle 80 kooli. Hea meel on näha, et õpetajatel on huvi asja korraldada.

Peamiselt olemegi projekti suunanud koolidele, kuid see ei ole tingimus. Osalemiseks ei pea ilmtingimata mõne kooli õpilane olema, vaid igaüks saab kaasa aidata meie metsade ja lindude heaolule. Miks mitte korraldada oma ettevõtte töötajatele üks hariv ja praktiline päev kontorist väljas või võtta perega nädalavahetusel pesakastide meisterdamine ette. Vahendid ja materjal tuleb küll ise hankida, aga täpse ehitusjuhendi leiab erametsaliidu kodulehelt.

Kutsume kõiki huvilisi aktsiooniga liituma. Isegi siis, kui paigaldatud on vaid paar pesakasti oma kodu taha metsaserva, võiks sellest meilegi teada anda (e-post: helian.maivel@erametsaliit.ee). Projekti lõppedes koostame kaardi, kuhu märgitud ülespandud pesakastide asukohad. Loodame siiralt, et kogu Eesti saab kaetud. Oleme loonud ka Facebookis grupi „100 x 100 pesakasti erametsa”, kuhu ootame pilte ja lugusid pesakastide valmistamisest ning ülespanekust. Sealsamas jagame projektiga seotud infot ja meediakajastusi ning teeme vahekokkuvõtteid.

Pärnu-, Lääne- ja Valgamaal on kooliõpilased esimesed omatehtud pesakastid juba erametsa üles pannud. Selles on neid aidanud metsaühistute liikmed. Samuti on meieni jõudnud info, et ühe pere kaudu on kaks pesakasti jõudnud ka Vilsandi saarele. Aitäh usinatele ja jõudu tööle teistele hakkajatele!

Projekt „Eesti 100 x 100 pesakasti erametsa” on kingitus Eestile 100. sünnipäevaks ning selle elluviimist toetavad kodanikuühiskonna sihtkapital ja riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Hea metsaomanik! Kui soovid, et ka sinu metsas oleks rohkem linnulaulu, siis võta ühendust erametsaliiduga ja võib-olla leiavad mõned kooliõpilaste tehtud pesakastid just sinu metsas koha. Lisainfo saamiseks kirjuta helian.maivel@erametsaliit.ee.

1Shares