Moodne katlamaja toob Õissu väikese hinnavõidu
17.01.2014
SAKALA, Rannar Raba:
«Suvel panen raha kõrvale,» ütleb Õisu külas elav pensionär Silvi Saar selgituseks sellele, kuidas ta oma kolmetoalise keskküttega korteri ülalpidamisega toime tuleb.
Läinud aasta detsembris, mis ilmaolude poolest meenutas pigem varakevadet, küsis osaühing SW Energia Saarelt toasooja eest 173 eurot. Sellise summa tasumine käinuks eakal naisel ilmselgelt üle jõu, kui ta poleks kütteperioodiks aegsasti valmistunud.
Ettenägelikust elustiilist hoolimata tuleb Saar oma sõnul napilt ots otsaga kokku ning on sunnitud kogu aeg arvutama, kas arstirohtude tarvis ikka piisavalt kõlisevat kotti jääb.
Kodumaine materjal
Seepärast võttis Silvi Saar eelmisel reedel rõõmuga vastu kohaliku soojaettevõtte kutse tulla uudistama aasta esimestel päevadel käima pandud uut katlamaja. Olid ju küttefirma mehed juba mitu kuud tagasi ajalehes lubanud, et koos moodsate seadmete ja kodumaise küttematerjali kasutuselevõtuga on oodata ka soojaarvete kahanemist.
«Saame näha, kas ilus jutt vastab tõele,» sõnab Saar ning tõstab ettevõtte juhi Ain Tõntsi ulatatud vahuveinipokaali tähtsa hetke tähistuseks kõrgele.
Nõukogude ajast pärit amortiseerunud katlamaja asemele kerkinud uus hoone koos sisseseadega läks maksma 281 694 eurot, millest 109 050 kattis keskkonna investeeringute keskus (KIK). Lisaks rajas firma 17 400 euro eest tänapäevastele nõuetele vastava tuletõrje veevõtukoha.
Hiljuti lasi SW Energia analoogse katlamaja käiku ka Pärnumaal Uulus, mistõttu oli firma spetsialistidel Õisus seadmeid käivitades värske kogemus varnast võtta.
Vastses katlamajas põletatakse sooja tootmiseks hakkpuitu, mis on seni kasutusel olnud põlevkiviõlist odavam. See lubab kliendilt küsitavaid summasid nüüd ligi kümne protsendi jagu kärpida. Mullu detsembris maksid õisulased ühe megavatt-tunni eest koos käibemaksuga 90,95 eurot. Uuest aastast maksab see 81,60 eurot.
Loodetust veidi kallim
Suvel katlamaja ehitust alustades avaldas ettevõte lootust, et arveid on võimalik kärpida 15–20 protsenti. Nüüd on selgunud, et hinnavõit tuleb tagasihoidlikum, sest objekt kujunes algul planeeritust pisut kallimaks ja selle muutuse tarvis firma KIK-ilt leevendust ei saanud.
Lisaks kütteliigi väljavahetamisele lubab edaspidi odavamalt läbi ajada see, et uus katlamaja saab oma ülesande täitmisega hakkama iseseisvalt. Inimese vahetut sekkumist on vaja üksnes hakkpuidumahuti täitmiseks ning ka see on lihtne ja kiire toiming: materjal juhitakse traktorit kasutamata otse veoauto kastist seadmesse, mis selle ise õigesse kohta kuhjab. Kõik ülejäänud toimingud on juhitavad kaugelt interneti vahendusel.
Küsimusele, milliseid investeeringuid Õisu kaugküttesüsteem veel vajaks, vastab SW Energia projektijuht Sulev Kampus, et nüüd peaks mõneks ajaks rahu majas olema ja lähiaastateks pole põhjust suuri investeeringuid planeerida. Ta tunnistab, et trassid pärinevad nõukogude ajast ning lasevad umbes 16 protsendil neisse juhitud soojusel õhku haihtuda, kuid et küla hooned paiknevad kompaktselt, pole see Õisus suur probleem. «Renoveerimine läheks lihtsalt rohkem maksma, kui sellest kasu oleks,» selgitab ta.
Elamud ootavad järge
Ain Tõnts omakorda avaldab lootust, et elanikud leiavad võimaluse oma majad kriitilise pilguga üle vaadata ning püüavad neid jõudumööda soojapidavamaks muuta. «Kohustada ei saa muidugi kedagi, aga tore oleks, kui praegusest hinnalangusest tekkiv sääst läheks majade kõpitsemisse. See annaks pikas perspektiivis veelgi suurema kokkuhoiu,» nendib ta.
Õisus kuulub kaugküttevõrku kuus elamut kokku 76 korteriga. Elanike sõnul on nende seas kodusid, mis lõviosa ajast seisavad tühjalt, sest omanikud on võõrsile kolinud. Samas näeb kord ette, et ka selliseid elupindu tuleb kütta.
SW Energia toodab koos tütar- ja sidusettevõtetega soojusenergiat 27 kaugküttepiirkonnas üle Eesti. Viljandimaal kuuluvad peale Õisu selle firma vastutusalasse Mõisaküla linn, Mustla alevik ja Päri küla.
ARVAMUS
SILVI SAAR,
Õisu pensionär
Eesti pensionär on üks vintske tegelane, sest on harjunud vaesuses virelema. Toasooja hinna langust oleme sellest hoolimata pikisilmi oodanud.
