Parima metsamajandaja tiitlit püüab 15 metsaomanikku
02.08.2021
Käesoleval aastal juba 28. korda toimuval parima metsamajandaja konkursil tuleb kordamisele mullune kandideerimissoovide rekord – taas on osalemas 15 metsaomanikku ja -majandajat.
Sarnaselt eelmise aastaga käis metsamajandajate konkursi hindamiskomisjoniga kandidaatidel külas ka Maaleht, mille kodulehel avaldatud artiklite läbi saab tänavuste osalejatega lähemalt tutvust teha:
- Parimaks metsamajandajaks pürgiva Mark Kostõgovi eesmärk: jätta tulevastele põlvedele terved ja ilusad, mitmekesised metsad
Mark Kostõgov majandab Võrumaal Saatse kordoni kõrval oma vanematele kuuluvaid metsi. Kokku on vanemad tema kätte usaldanud 17 hektarit kodutalu metsa. - Otepää metsamajandajat nörritab enim, et kahjustusi ei lubata metsast õigeaegselt ära koristada
Magnar Alevi metsad asuvad peamiselt Valgamaal Otepää ümbruses. Kuigi tema vanaema on Käärikult pärit, tal peremetsa seal kandis ei ole. Oma esimese metsatüki ostis ta Otepääle 2003. aastal. Tänaseks on ta oma metsaportfelli laiendanud u 500 hektarini. - Üraskid sundisid hoolt kandma viimati vanavanaisa hooldatud metsa eest
Meelis Haljaste mets asub Otepää Looduspargi edelanurgas tema vanaisa poolt 1935. aastal rajatud talu ümbruses. - Parimaks metsamajandajaks pürgiv Olev Matt vaatab 20 aastat ette
Olev Matt sai metsaomanikuks, kui tagastati tema vanaisale ja vanavanaisale kuulunud mets ja maa. Peagi pärast seda ostis ta ka oma esimesed metsakinnistud. Metsandus oli ka Olevi lapsepõlves olulisel kohal, sest tema isa oli metsaülem ja ema abimetsaülem. - Parima metsamajandaja kandidaadil teevad ebaõiglased raiepiirangud hinge täis
Gunnar Lepasaare metsad asuvad Ida-Virumaal Oonurme kandis. Tema pere on seal kandis juba 300 aastat toimetanud, isa ja vanaisa seal samas üles kasvanud. - Kalev Krautmann teeb hea meelega juttu ka läbi oma metsa matkajatega
Kalev Krautmann majandab metsa oma sünnikodu maadel, mille 1996. aastal tagasi sai. Kuigi sünnikodu ennast enam alles ei ole, on Kalev siiski oma metsas väga tihe käija. Eriti suvel – kui siis mõni päev metsaskäiku vahele jääb, on kohe raske olla. - Pärandus tegi metsamajandajaks
Alar Urbas sai metsaomanikuks, kui päris vanaisa talumaad, kus oli ka 2 hektarit metsa. Nüüdseks on ta oma metsaomandit suurendanud veidi üle 20 hektari. - Pärandiks saadud mets tegi õdede telefoni punaseks. Nad otsustasid seda aga ise majandama hakata
Reena Ailt-Tamm ja tema õde said 2019. a suvel onult päranduseks võssakasvanud metsamaa ning veidi põllumaad, mis oli juba varasemalt välja renditud. Piirkond on õdedele tuttav, sest ka täna on piirinaabriks nende ema. - Lillemetsade peres leiavad metsa majandamisel rakendust kõik pereliikmed
Pärnumaal Surju poe vastas küttepuude platsil Olev Lillemetsaga kohtuma minnes võttis žüriid vastu lausa kolm põlvkonda Lillemetsi, koos Oleviga on kohal ka poeg ja pojapoeg Tanel ja Tauri. Küttepuude tootmisega tegelevas pereettevõttes saavadki rakendust kõik pereliikmed. Olevi poja Taneli sõnul on nende jaoks tööst kujunenud ka hobi. - Pea sada hektarit majandav metsamees hakkas kinnistuid juurde ostma peale päranduseks saadud metsatükki
Pärnumaalt pärit Ülari Metsaveer sai oma esimese metsatüki isalt päranduseks ning on pärast seda erinevates Eesti piirkondades ka metsakinnistuid juurde ostnud. - Kolmanda lapse sünd andis õiguse metsa erastada. Nüüd on see laps koos isaga parima metsamajandaja kandidaat
Elfenbeinide pere metsad asuvad Raplamaal Pajaka ja Varbola küla ümbruses. Enamus perele kuuluvatest metsadest on 25 aaasta jooksul soetatud või erastatud. Kusjuures suur osa sellest tänu kolmanda lapse Ralfi sünnile – nimelt andis toona kolmanda lapse sünd õiguse maad erastada. - Raplamaal majandavad lapselaps ja vanaema eriti hoolitsetud metsaalus
Raplast Järvakandi poole sõites on ümbritsevat metsa jälgima harjunud silm kindlasti märganud ühte eriti hoolitsetud metsaalust. - Suur majapidamine sundis metsandust õppima
Ilmar Saabas majandab metsa oma esivanemate poolt juba 1852. aastal ostetud paigas Põhja-Pärnumaal. Kunagise suure talu hooneid enam säilinud ei ole, kuid metsa ja põllumaa hea seisukorra eest hoolitseb Ilmar. - Kikepera metsamees võtab oma vara kui investeeringut
Kikepera külas, aga ka mujal Pärnumaal asuvate metsade kasvatamisel ja majandamisel mõtleb Andrus Lasn eelkõige lastele, tema eesmärgiks on tulevikumetsa kasvatamine järeltulijaile. - Viimase loo lingi lisame kohe, kui see on Maalehes avaldatud.
Metsamajandajate konkursi võitja selgub 21. augustil Pärnus toimuval kogu pere metsapäeval. Konkurssi korraldavad SA Erametsakeskus ja MTÜ Eesti Erametsaliit.
