Seakatku vastu on leitud võimalik vaktsiin
10.07.2019
Kohe vaktsiini kasutada siiski ei saa, sest selle väljatöötamine võtab aega mitu aastat, kirjutas Eesti Jahimeeste Selts (EJS) õppelehes Sinu Mets.
Võitluses Aafrika seakatku vastu on pääseteevõimalus olemas. Euroopa teadlased leidsid hiljuti võimaliku seakatkuvastase vaktsiini. Madriidi ülikooli ja EL referentlabori (INIA-CISA) teadlaste koostöös tehtud uuring näitas, et metssigu saab SAKi vastu immuniseerida uue suukaudse vaktsiiniga, mida antakse neile sööda kaudu.
Doktor Jose Angel Barasona, Madriidi ülikooli teaduskeskuse VISAVET teadur ja uuringu kaasautor tõdes, et esimest korda näitas nende osalusel läbi viidud uuring vaktsiini efektiivsust. „Uuring näitas, et metssigade suukaudne vaktsineerimine andis 92% kaitse Aasias ja Euroopas ringleva kõrge patogeensusega tüve vastu,” kommenteeris Barasona.
Aafrika seakatk on praeguseks levinud juba rohkem kui 55 riigis, sh ka Hiinas, kuhu on koondunud peaaegu pool maailma seakasvatusettevõtetest. „Kõige ägedamalt on metssead sellesse katku haigestunud Euroopas, kuna seni pole ükski tõrjemeede olnud piisavalt tõhus haiguse leviku pidurdamiseks,” märkis teadlane.
Lahendus leiti Läti metssealt
Katkuvastase vaktsiini väljatöötamist on siiani takistanud haigust põhjustava viiruse keerukas iseloom, vähesed teadmised immunoloogiast ja vaktsiini tootmisega seotud tehnilised raskused. Läbimurre saabus 2017. aastal, kui ELi referentslaboris Madriidis isoleeriti Lätis Rietumpierigas kütitud metssealt võetud proovist senisest erinev, vähem tõvestav Aafrika seakatku viiruse tüvi.
„See oli nõrgalt virulentne tüvi, mis võimaldas meil toota vaktsiini,” selgitas teadur. „Kui me oma laboratooriumis selle viirustüvega metssigu nakatasime, ei ilmnenud loomadel haiguse kliinilisi
sümptomeid ja tekkinud antikehad kaitsesid neid kõrge virulentsusega viirustüvede eest.” Katsest selgus, et suukaudselt vaktsineeritud loomadega kontaktis olnud loomad saavutasid samuti immuunsuse. „Vaktsiini n-ö levitamine loomadevaheliste kontaktide kaudu võib aidata tulevikus vähendada vaktsiini tootmise ja manustamisega seotud kulusid,” selgitas Barasona.
Vaktsiini otsekohe toota ei saa
„SAK viiruse vastu on vaktsiini üritatud välja töötada juba aastakümneid, kuid seni edutult, sest haigust põhjustav viirus on geneetiliselt väga keeruline,” nentis Imbi Nurmoja, veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktori asetäitja loomahaiguste alal.
Antikehad, mis metsseal tekivad, ei ole viirust neutraliseerivad ning viiruse n-ö tööstuslik tootmine vaktsiini valmistamiseks on tehnilistel põhjustel väga komplitseeritud. Hispaanlaste teaduskatsete tulemusi hindas Imbi Nurmoja üsna paljulubavaks. Samas läheb ta sõnul igal juhul aega, enne kui vaktsiini kasutada saaks: „Minimaalne võimalik aeg sobiva prototüübi leidmisest kuni reaalse tootmise ja turustamiseni on 5‒7 aastat.”
EJS allikad: veterinaar- ja toiduamet; Sciencedaily, Frontiers in Veterinary Science.
