Sinu Mets: uudiseid metsateadlastelt
03.12.2018
Eesti Maaülikooli dotsent Priit Põllumäe kirjutab Sinu Metsas metsateadlaste uudistest.
Ilmunud on raamat metsaökosüsteemi hüvistest
2015. aasta augustis kogunes Tartusse ligi 200 teadlast üle kogu maailma, et arutleda teemadel, mis põimivad metsaökosüsteemide hüviseid ja maastikku. Metsaökosüsteemide hüvisteks peetakse hüvesid, mida inimesed saavad otse või kaudselt selle süsteemi toimimisest. Sellisteks hüvedeks võivad olla marjad, seened, puit, aga ka teenused (kliima reguleerimine, turism, vee puhastus jm) või kultuurilised hüved (Keskkonnaministeerium 2018).
Tartu konverentsil tehtud ettekannete põhjal ilmus hiljuti kokkuvõtlik ingliskeelne raamat (Perera jt 2018), mis oma üheksas mahukas peatükis käsitleb hüviste kõige päevakajalisemaid arengusuundi.
Selgitatakse väljakutseid, kuidas metsaökosüsteemide hüvised oleksid hoitud ja kättesaadavad, sõltumata administratiivsetest või poliitilisest piiridest. Tuuakse välja selliseid hüviseid, mis varem on jäänud ehk tähelepanuta – näiteks muldade ning metsaökosüsteemi võime mõjutada atmosfääris leiduvate ühendite kogust (nt metaan) ja sedakaudu kogu maailma kliimat.
Üheks raamatu läbivaks teemaks on kompromisside leidmine ja hüviste mastaapsus. Mõne hüvise (nt puit) kasutamine mõjutab lühiajaliselt teiste hüviste kättesaadavust ja vastupidi. Mõned hüvised on olulised lokaalsel tasandil (marjad), aga mõned rahvusvahelisel (süsiniku sidumine). Kogu selle keerukuse optimeerimine on suur väljakutse.
Nii kolme aasta taguse konverentsi korraldamisel kui ka raamatu ilmumisel on olnud suur roll maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi dotsent Urmas Petersonil. Metsaökosüsteemide hüviste temaatika on saamas üha enam tähelepanu nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt.
Esimese näiteks on ka asjaolu, et Eesti metsanduse uue arengukava (aastani 2030) alusuuring sisaldas palju sellekohaseid ülevaateid ja ettepanekuid (Keskkonnaministeerium 2018).
Uuriti metsaomanike omandi tajumist
Hiljuti uuriti Euroopa kümne riigi erametsaomanike näitel (sh Eesti), milline on omanike psühholoogiline seotus konkreetse metsaomandiga (Matilainen jt 2018). Et neid aspekte selgitada, koguti kokku andmestik, mis koosnes 23 intervjuust. Eesmärk oli analüüsida ja võrrelda omanikuks olemise ja metsa omamise väljenduslikkust ja selle manifesteerimist erinevates kultuurilis-ajaloolistes kontekstides.
Analüüsist selgus, et pea kõik intervjueeritud metsaomanikud tõlgendavad omanikuks olemist kas kui kontrolli omamist või vähemalt arvamust sellest, et omatakse mingit kontrolli metsa(maa)
üle. Kontrolli jõud ning selle tähtsus ja olemasolu oli muu hulgas eriti selgelt väljajoonistuv Ida-Euroopa riikide metsaomanike intervjuudes.
Olles formaal-juriidiliselt omandi kaotanud, suurenes tihti psühholoogiline side kaotatud metsaomandiga veelgi rohkem. Sestap on pärandil tihti ka uute metsaomanike seas väga tähtis roll.
Autorid järeldavad oma analüüsist, et metsaomanike käitumise ennustamine ja hindamine metsa andmete ja/või sotsiaal-demograafiliste näitajate alusel on keeruline ning tõenäoliselt muutub tulevikus veelgi keerulisemaks. Konkreetne uurimus esitab aga ühe alternatiivse võimaluse, selgitamaks metsaomanike käitumist.
Eesti näite edasiarendusest on järgmise aasta kevadeks valmimas ka põhjalikum magistritöö. Selles käsitletakse kohaseotuse mõjusid metsa omamisele ja majandamisele.
