Soe talv soodustab metsakultuuride hooldamist, tavapärased raietööd on ootel

04.02.2020

Harjumatult soe ilm on tavapärased talvised raietööd metsades seisma pannud ja avaldab tugevat mõju ka juba raiutud puidu kokkuveole ning müügile, kuid on loonud võimaluse tegeleda metsahooldustöödega nagu kultuuride hooldamine ja valgustusraied.

Metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud (ÜMO) juhatuse liikme Tiit Kosenkraniuse sõnul annab ühistu küllaltki suur metsapind täiendava võimaluse teha valikud raiekohtade osas – kergema tehnikaga leitakse ka soojal ja pehmel talvel mõni kuivem lank ning tegeletakse rohkem metsahooldustöödega nagu kultuuride hooldamine ja valgustusraied.
ÜMO kasutab oma igapäevases töös aktiivselt miniharvestere – alla kahe tonni kaaluvad ja vaid poolteist meetrit laiad masinad ei vaja laiu kokkuveoteid, suudavad manööverdada pea igasuguses metsas ega jäta endast maha sügavaid rööpaid.

“Teede ja metsasihtide korrastamine pärast töö lõpetamist tekitab kindlasti lisakulutusi,” tõdes Kosenkranius. Tema jutu järgi on kõige suuremaks probleemiks, et täielikult on seisma jäänud metsamaterjali väljavedu vaheladudest, sest kõik kruusakattega teed on suurtele masinatele sõidukõlbmatud.

Hiiumaa alternatiiviks võiks olla must pässik

Metsanduskonsulendi ja Hiiumaa Metsaseltsi juhatuse liikme Aira Tossu kinnitusel on Hiiumaal metsas väga märg ja vaikne. Et puiduturul on kukkunud nii hinnad kui nõudlus, ei kipu erametsaomanikud metsa raieõigust hetkel müüma, kuid Tossu väitel ei juhtu väikemetsaomanikul üldiselt midagi, kui ta oma metsas raietööd sobivamateks aegadeks edasi lükkab.

Naise jutu järgi on Hiiumaa vallas metsateede kasutamine päris hästi korraldatud ja süüdimatuid lõhkujaid enam ei kohta.

„Soe talv ei ole siinkandis mingi haruldus. Tihti on nii, et kui mandil on maa külmunud, siis meil on ikka soe ja märg,“ selgitas Toss. Ka Hiiumaal kasutatakse sooja talve noorendike hoolduseks ning mitmed metsaomanikud on alustanud käesolevast aastast Chaga ehk musta pässiku kasvatamisega, sest sealsete metsade kõveratel kaskedel võib selline alternatiiv tulevikuks hea võimalus olla, kuna seente kasvamiseks on soe ilm sobiv.

Tavapärased tööd ootele pandud

Vardi Metsaühistu tegevjuht Märt Linnamägi nentis, et tänu ebatavaliselt soojadele ja sademeterohketele ilmastikuoludele on ühistu raietööd olnud ootel alates detsembri lõpust. Talvised raietööd perioodil jaanuarist märtsini on tavapäraselt moodustanud kogu aastasest raiemahust pea poole, kuid tänavu õnnestub teha heal juhul vaid viiendik plaanitust. Planeeritud raietööd nihkuvad ajaliselt edasi üks kuni kaks aastat.

Vardi ostab raietööd teenusena sisse kahelt-kolmelt ettevõttelt, kuid üks nendest on praeguseks otsustanud teenuse osutamise lõpetada ning tehnika müüki panna. On neidki, kes suununud siinse tööpuuduse taustal teenust osutama Euroopa suurematesse metsakahjustuse kolletesse ja töötavad praegu hoopis Kesk-Euroopas üraskikahjustuste aladel.
„Tööturul on töökätest puudus pea igas sektoris ja metsamehed, kes peavad metsatöö asemel valima uue ameti väljaspool sektorit, enam ilmselt metsatöödele tagasi ei pöördugi,“ arvas Linnamägi.

Noore metsa hooldamiseks saab toetust

Samas rõhutas ka tema, et lumevaba talv on pikendanud noore metsa hooldamise perioodi. Suuremas mahus on tehtud raielankidele istutatud taimede hooldamist ja valgusraieid 5-15 aastastes noorendikes. Kui tavapäraselt on need tööd jäänud kevad-suvisele perioodile, siis tänavu kevadel saab Vardi metsaühistus pühenduda rohkem istutustööle, et 450 000 tellitud taime mulda saada.

Noore metsa hooldamiseks saab erametsaomanik Erametsakeskuselt metsameetmest toetust küsida. Toetatake hooldusraie tegemist kuni 30-aastases puistus ning taotlusi saab esitada homsest, 5. veebruarist kuni 25. veebruarini. Toetustaotluse koostamisel aitab kohalik metsaühistu.

Puidumüügikeskus esmakordselt tarnetega hädas

TÜ Eesti Puidumüügikeskus tegevjuhi Einar Rannula jutu järgi hakkas ilmastik metsatöid mõjutama juba sügisel – kui oktoober oli veel tavapärane sügiskuu, siis november ja detsember vihmased ja praktiliselt ilma miinuskraadideta. Tänu sellele on raiemahud vähenenud mitmendat kuud ja erametsas raied peaaegu seiskunud.

„Kuna talve ei paista kuskilt, ei julgeta enam materjali juurde raiuda, sest halvimal juhul võib täna raiutud puidu metsast kätte saada alles maikuus,“ selgitas Rannula. „Selleks ajaks on kvaliteedi kaotanud pea kõik sortimendid.“

Eesti Puidumüügikeskus kui metsaühistute ja seltside ühine müügikanal on tänu oma suurele liikmeskonnale ja nende hallatava metsamaa pindalale seni tarnekindlust alati oma tugevuseks pidanud, kuid käesolev talv on nii erakordne, et enamiku kvartalikokkulepete täitmisega ollakse lootusetult maas.

Olukorda ei päästa enam seegi, kui lähiajal veidi külmemaks läheb, sest kaotatud aega enam tagasi ei tee. Ümarpuidu raie- ja müügimahud saavad käesoleval kvartalil olema kindlasti paljude aastate väikseimad.