Täistüve pallimine kui efektiivne meetod

Täistüve meetodil puudevedu on metsaenergia transpordiahelates muutunud viimaste aastatega üha tavalisemaks. Peamiselt veetakse täistüved lahtiselt (puistveosena), ent tehakse ka täistüvepalle.
Ismo Makkonen

Transporditavatel materjalidel on suur tähtsus transpordikulude osas. Aasta jooksul võidakse täistüvepallide transportimisega saavutada mitmete tuhandete eurode suurune kokkuhoid ühe metsaveoki kohta. Täistüvepallide kaugvedude puhul on mitmeid tegureid, mis mõjutavad transpordi tasuvust. Transpordikulusid mõjutavad nii transporditud toodete hulk kui ka koorma transportimiseks kulunud aeg ja teepikkus.
Täistüvepallide transpordi eelis lahtise täistüve veose ees seisneb efektiivsemas koorma täitmise võimaluses. Teeäärse hakkega võrreldes on täistüvepallide eeliseks lühemad ooteajad. Järgmiseks keskendume  kaugvedude võrdlusele täistüvepallide ja teeäärse täistüve hakke vahel, vaadelduna erinevate kuluarvestuste põhjal. Suurimat mõju kuludele avaldavad sõidu hulk, kütuse hind ning palgakulud.

Suurimad koormad saab veetud metsaveokitega
Hakkur-veok kaalub umbes 29 700 kg. See on 8 – 10 000 kg rohkem kui tavaline metsaveoauto kaal. Sellest johtuvalt ei saa hakkur-veokisse 60 000 kilose kaalulimiidi tõttu laadida nii suurt koormat kui tavalisse metsamaterjali veokisse.
Täistüvepalle mahub hakkur-veokisse umbes 33 kuupmeetrit (66 palli), samas kui lahtist täistüvepuud saab laadida veokisse umbes 30 kuupmeetrit. Täistüve koorem täidab auto kogunisti, samas kui täistüvepallide koorma puhul jääb veel vaba ruumi. Täistüve haket mahub haket transportivasse veokisse umbes 44 kuupmeetrit.
Haket transportiva veoki kaugveo kulud tõusevad tavalise metsaveoki omadest kõrgemaks, kuna hakkega kaasnevad ooteajad. Täistüvepallide veo eelised hakkepuidu veo ees seisnevad selles, et teeäärsetes ladudes ei teki ooteaegasid, kuna pallid purustatakse alles lõpplaos.
Lõpplaos on pallide purustamine oluliselt odavam kui teeäärse hakke tegemisel. Traditsioonilise metsaveokiga on pallide transportimine kõige soodsam.  Sellisesse veokisse mahub tänu tema kergele kaalule umbes 45 kuupmeetrit täistüvepalle, mis on 24 palli rohkem kui 33 kuupmeetrisesse hakkur-veokisse. Kui aga selle hakkur-veoki saaks hoolimata maksimaalsest kaalulimiidist täis laadida, siis mahuks tavalisse metsaveokisse võrrelduna hakkur-veokiga 14 palli enam.

Tihedalt saab soodsamalt
Täistüvepallide eeliseks peetakse nende soodsat kaugveo hinda. Palle on lihtne käsitleda ning ladustada. Pallid on tihedalt pakitud (0,495 m3/pall), mistõttu koormas on vähem õhku kui lahtises täistüvekoormas.
Kui hakkur-veokisse laetakse seadusega lubatud hulk täistüvepalle, siis nende transport saja kilomeetri kohta on 1,5 eurot kuupmeetri kohta kallim kui täistüve hakke puhul. Distantsi pikenedes kasvab ka see vahe. Lõpuks kujuneb pallide transportimise hind 155 kilomeetri kaugusele 2,5 euro võrra kallimaks kui hakke transport.
Kalkulatsioonid tuginevad täistüvepallide osas hakkur-veoki kasutamisele, kus on 5 kuupmeetrit koorma mahutavust kasutamata. Pallide transport tavalise metsaveokiga on kõige soodsam lahendus. Pallide transportimine metsaveokiga on 100 kilomeetrise distantsi puhul 2 eurot kuupmeetri kohta odavam kui täistüve hakke transportimine. Kui distantsiks on 155 kilomeetrit, siis metsaveokiga kogupuu pallide transportimine on 2 eurot kuupmeetri kohta odavam kui täistüve hakke transportimine.
Kogukaal seab piirangud
Hakkur-veoki kasutamise tasuvus paraneks märgatavalt, kui selle saaks laadida pilgeni täis. Sellisel juhul mahuks koormasse 38 kuupmeetrit, ehk 10 palli rohkem kui seadusega lubatud määr. Sellise koorma transportimine oleks 100 kilomeetrise distantsi puhul vaid 0,1 eurot kallim kuupmeetri kohta kui täistüve hakke transport. Kui distants oleks 155 kilomeetrit, siis täistüvepallide transport oleks 0,6 eurot kuupmeetri kohta kallim kui täistüvehakke transport. Vahed on üsna väikesed, ent suuremate koguste transportimisel need vahed muutuvad oluliseks.
Erinevate alternatiivide kasutamise vahed on väikesed, ent tulevikku silmas pidades on oluline analüüsida, kumba transpordilahendust on mõistlik arendada täistüvepallide jaoks. Hakkur-veokiga pallide transportimine oleks nüüdsest kasulikum, eriti kui koorma saaks laadida täis, hoolimata kaalupiiirangutest.

Tühja koormaga sõitmist tuleks vältida
Töölõikudele kulunud ajal on suur mõju transpordikuludele. Mida kauem auto paigal seisab, seda väiksem on selle tootlikkus. Autol peaks alati olema midagi koormaks peal. Energiapuu veostel see ei ole aga kahjuks alati võimalik. Hakkur-veoki kulud on 91 eurot tunnis, kui veok on liikvel. Veoki paigal seistes, näiteks koormat oodates, on kulud 63 eurot tunnis. Hakkur-veoki juhil kulub enim aega tööpäeva jooksul koormaga sõites ning tühjalt sõites. Koorma tegemiseks kulub veidi rohkem aega kui koorma mahalaadimiseks.
Pallide ja ladustamise tähtsad tegurid
Pallid mõjutavad kaugveo õnnestumist mitmel moel. Märgi palle ei ole rahaliselt mõistlik transportida. Pallide lagunemine võib tekitada probleeme, eriti koorma laadimisel. Metsamaterjali  niiskus on pallide valmistamisel umbes 50-60% ning seetõttu ei ole neid veel mõistlik transportida lõpplattu purustamisele.
Pallid ladustatakse teeäärsetesse ladustamispaikadesse umbes aastaks kuivama. Selles uuringus kasutatud pallide niiskus langes aastaga 40% tasemele. Alla ühe megavatise jaama jaoks on see veel liiga suur näitaja, ent suuremates jaamades saaks sellise niiskusastmega palle juba kasutada.
Pallide sidumine on kaugvedude õnnestumist silmas pidades väga olulise tähtsusega. Energiakasutusse minevate pallide sidumiseks tuleb kasutada piisaval hulgal nööri, et nad püsiksid ladustamise ja transportimise käigus tugevasti koos. Pallid seotakse nööriga tavaliselt neljast kohast, kus iga koht tõmmatakse nööriga kümnekordselt kinni.
Uuringu käigus tuvastati nii hea kui ka halva kvaliteediga palle. Peaasjalikult olid pallid vastupidavad, ent siiski pallide lagunemine põhjustas mingil määral probleeme autode laadimistel. Enamasti lagunesid pallid olukordades, kus laadur haaras kahest pallist korraga, põhjustades ühe palli lagunemise.
Pallide lagunemise põhjuseks võib olla liiga vähene nööri kasutamine, halb nähtavus ning veokijuhi vähene kogemus pallide transportimisel. Ka oli märgata ladustamise ajal toimunud nööri pudenemist. Tähelepanuväärne on asjaolu, et suurim pallide lagunemine toimus enamasti öösiti, halva nähtavuse korral.
Pallide laadimise kulu oli keskmise laadimisaja puhul 50 eurot koorma kohta. Laadimise kulu päevasel ajal oli 36-43 eurot koorma kohta, kui laadimise käigus lagunes 7-8 palli. Laadimise kulu tõusis oluliselt siis, kui koorem valmistati pimedas. Kulu oli 62-63 eurot koorma kohta, kui palle lagunes 12-17 tk.
Lagunenud pallide tõttu põhjustatud liigsest ajakulust tingituna kasvavad laadimise kulud seega pea kahekordseks. Pallide lagunemise mõjud muudele teguritele peale laadimiskulude on ilmselt tühised. Palle on võimalik siduda ka kilest võrkudega, mil pallide vastupidavus on ilmselt suurem.
Pallide ladustamistingimusi võiks arendada
Ladudel ja ilmastikutingimustel on suur mõju pallide kuivamisele. Laod peaksid asuma paikades, kus on piisav õhuringlus ning piisavalt päikesevalgust. Varjulistesse orgudesse ei ole mõtet ladusid rajada. Ka laopaikade katmine on tähtis. Laopaika rajades tuleks katsetada ka uusi meetodeid, kuna traditsioonilist ladustamisviisi kasutades kuivavad pallid ebaühtlaselt.
Üks lahendus võiks olla laopaikade rajamine viisil, et pallide kihid virnas paikneksid üksteise suhtes kihiti asetatuna risti, mis tõenäoliselt soodustaks pallide kuivamist ning seetõttu madaldaks transpordikulusid.

Autor on Seinäjoe kutsekõrgkooli tudeng 

Artikli jaoks kogutud andmestik pärineb ühe transpordiettevõtte hakkur-veoki sõitude põhjal 2011 aasta sügisel. Uuringu raames küsitleti ka veokijuhte. Täistüvepallid olid tehtud Fixter pressiga. Pallide ladustamise kohad asusid peamiselt Laihial ja Lapual.
Uuring viidi läbi Etelä-Pohjanmaa metsakeskuse ja Seinäjoe kutsekõrgkooli ühtse „Kestev metsaenergia“ projekti raames, mis on osa Mandri-Soome maaelu programmist. Projekti rahastavad Etelä-Pohjanmaa ja Pohjanmaa ELY-keskused ning piirkonna ettevõtted.

0Shares