TalTechi teadlaste töö aitab puitmaju tulekindlamaks ehitada

Tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide uurimisrühm analüüsis neli aastat puitkonstruktsioonide tulepüsivust võttes sealjuures arvesse ka ehituses kasutatud isolatsioonimaterjalide mõju, kirjutab ERR Novaator.

Uurimistöö juht, Tallinna Tehnikaülikooli ehk TalTechi inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Alar Just ütles, et juba 2004. aastast on Euroopas kehtinud puitkonstruktsioonide tulepüsivuse projekteerimisstandard ning teadlaste soov oli seda muuta oluliselt kaasaegsemaks ja paindlikumaks. Selle tulemusena muutuks kogu ehitustegevus säästlikumaks.

Tehnikaülikooli ehitusteadlaste uurimisrühm keskendus oma uurimistöös just projekteerimiseelsele ehitusmaterjalide tulekaitsevõime väljaselgitamisele. Seni on seda tehtud eelkõige suuremõõtmeliste tulekatsete teel (näiteks konservatiivne Inglismaa ei tunnista seniajani muid analüüsimeetodeid). Tulekatse on aga kõike muud kui säästev ja keskkonnasõbralik analüüsimeetod. Meie teadlased pakuvad selle alternatiiviks odavamat ja paindlikumat, arvutusmeetoditel põhinevat analüüsi.

“Täiustasime seniseid puidu tulepüsivuse arvutusmeetodeid võttes aluseks siiski traditsioonilise tulekatse andmed. Saab kinnitada, et meie täiustatud arvutuslikud analüüsimeetodid on senistest kallitest ja töömahukatest tulekatsetest tunduvalt kiiremad ja laiapõhjalisemad, kuid siiski täiesti usaldusväärsed,” selgitas professor Just.

Kui tulekatsest saadavad analüüsitulemused kehtivad rangelt vaid ühe konkreetse katsetatud konstruktsiooni kohta, siis uute arvutusmeetodite abil on võimalik paindlikult arvestada erinevate komponentide mõju tulepüsivusele ning neid saab rakendada hoopis laiemalt kui üks kindel ehituskonstruktsioon.

Näiteks viimastel aastakümnetel pea ainsa tulekindla isolatsioonmaterjalina kasutatud kipsplaati. Uutel tuletõkete arvutusmeetoditel põhinevad analüüsitulemused lubavad kasutada ka erinevaid alternatiive, näiteks tunduvalt odavamat ja keskkonnasõbralikumat savikrohvi, mis oma tuletõkkeomadustelt ei jää kipsplaadile sugugi alla. Tulevikus tahavad TalTechi ehitusteadlased edasi uurida ka teisi looduslikke puidu tulekaitsevahendeid.

Arenenud riikides levib tendents kehtestada ehituskvoote just nn keskkonna jalajälge arvestades ning selle põhjal on puit eelistatuim ehitusmaterjal. Nii on see Euroopas näiteks Rootsis, Norras ja ka Prantsusmaal. Seevastu enamik Lõuna-Euroopa riike eelistavad ehituses kasutada valdavalt betooni. Seda eelkõige mitte puidutooraine puuduse, vaid traditsioonide ja ka nappide kogemuste ja oskuste tõttu.

Professor Just kuulub ka ise Euroopa projekteerimisstandardi Eurokoodeks 5 tulekindluse projektitiimi. Puitkonstruktsioonide tulekindluse analüüsiga tegelevaid teadlaste gruppe võib Euroopas tegelikult vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda: lisaks TalTechile tegeletakse sellega tipptasemel veel Šveitsis, Saksamaal, Šotimaal ja Skandinaavias. Uues, 2022. aastal jõustuvas eurokoodeksis arvestatakse juba TalTechi teadlaste analüüsitulemustega.

Puidu tulekindlust uuris tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide uurimisrühm personaalse uurimistoetuse ehk PUTi ehk riikliku rahastustoetuse abil.

0Shares