TEADLASED TEATAVAD | Tormist alguse saanud üraskikahjustused vaibuvad mõne aasta jooksul
11.07.2023
27.06.2023 Jürgen Aosaar (Eesti Maaülikool)
Tormi murtud puud on kerge saak üraskitele – just seal saavad sageli kahjustused alguse. Maaülikooli teadlased uurisid, mis juhtub edasi.
Eesti Maaülikooli metsateadlased eesotsas nooremteadur Argo Orumaaga uurisid kuuse-kooreüraski (Ips typographus) masspaljunemist Lõuna-Eesti kaitsealadel. Proovialad olid Karula rahvuspargis ja Otepää looduspargis, kus 2016. aasta Koiva tormile järgnes üraskite laialdane levik.
Proovialad rajati ka Karisöödi looduskaitsealale, kus kuuse-kooreüraski kahjustuste teket soodustas 2018. aasta põud. Lisaks uuriti tormi- ja üraskikahjustuste järgset metsauuendust, koostati ülevaade kuuse-kooreüraski looduslikest vaenlastest ning uuriti röövputukate ja parasitoidide liigilist koosseisu ja arvukust.
Loe Maalehest, kuidas ära tunda kuuse-kooreüraski kahjustusega kuuske.
Kahjustused vaibuvad
Orumaa juhitud projekti tulemused näitasid, et üraskikahjustuste osakaal väheneb tormialadest kaugenedes ning suuremad üraskikolded jäävad tormialade lähedusse. Põuaga seotud üraskikolded paiknevad pigem hajusalt ja on tormist alguse saanud kolletega võrreldes väiksemad.
2022. aastal esines Karula RPs ja Otepää LPs vaadeldud tormialade läheduses värskeid üraskikahjustusi vaid 1,7% elusatest kuuskedest. Seega saab nendel proovialadel pidada 2016. aasta tormist alguse saanud üraskikahjustuste levikut vaibunuks.
Eeldatav üraskikahjustuste haripunkt saabub tavaliselt teisel või kolmandal aastal pärast tormi. See aga ei tähenda, et tulevikus nendel kaitsealadel uusi üraskikahjustusi ei võiks esineda. Kui esineb uusi häiringuid – olgu selleks siis torm, põud või metsatulekahju –, on oodata ka uusi üraskikahjustusi.
Kuuse koore all talvituvad kuuse-kooreüraski II põlvkonna noormardikad. Foto: Kristjan Ait, erakogu
Loe Maalehest, kes on kuuse-kooreüraski looduslikud vaenlased.
Tormist tingitud kahjustuste vaibumise tõenäolisteks põhjusteks on mardika looduslike vaenlaste arvukuse tõus ning nõrgestatud sigimispuude vähesus. Tormialade läheduses on ellu jäänud tugevamad ja elujõulisemad kuused, millest tormi ja üraskite jõud üle ei käinud. Projekti käigus sai selgeks, et üraskite ohvreiks langesid eelkõige suuremad kuused – ohustatud on puud diameetriga alates 15 cm ja läbimõõdu kasvades kahjustuse oht suureneb.
Paremini seisid üraskikahjustustele vastu segapuistutes kasvavad kuused. Kahjustuste esinemise tõenäosus on suurem puhtkuusikutes ning segapuistud on kahjustustele vähem vastuvõtlikud. Seda tasub meelde jätta ka majandusmetsas uut metsapõlve rajades.
Üraskikolle Karisöödi looduskaitsealal. Foto: Kristjan Ait, erakogu
Mets uueneb
Kõigil katsealadel on häiringu järgselt tekkimas puude looduslik uuendus, mille liigiline koosseis on võrdlemisi mitmekesine ja seetõttu ka muutuvates kliimatingimustes üraskikahjustustele vastupidavam. Eriti avaldub see Karisöödi LK-l, mille metsad on praegu veel majandusmetsa ilmelised ja võrdlemisi ühetaolise koosseisuga. Karula RP tormialad uuenevad kase ja kuusega, Otepää LP tormialad haava ja kasega. Karisöödis üraskikahjustuse tõttu hukkunud metsaosades tekib peamiselt pihlaka, kase ja kuuse looduslik uuendus.
Orumaa ja tema projektis osalenud kolleegide hinnangul pole uuritud häiringualadel inimese sekkumine uue metsapõlve kujundamiseks vajalik. Otepää LPs, kus mõnel alal esineb rohkelt sarapuud, on metsa tulevik ebaselge, kuna sarapuu võib väga pikaks ajaks domineerima jäädes teiste puuliikide kasvu pärssida. Kuidas see mõjutab kaitse-eesmärgiks olevate liikide tulevikku, vajab täiendavat analüüsi.
Looduslikest vaenlastest olid kuuse-kooreüraski esimese põlvkonna asustatud pakkudel arvukamad erinevad üraskikärbseliigid, sipelgmardikad ja lühitiiblaste hulka kuuluva perekonna Placusa liigid. Üraskite II põlvkonna asustatud pakkudel leidus ohtramalt üraskikärbse isendeid.
Loe Maalehest, kuidas piirata kuuse-kooreüraski levikut ning millised raied aitavad ja millised mitte täispikast artiklist.
Uuringut toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2021. aasta metsanduse programmi projekt nr 18 563. Projekti aruanne on leitav Eesti Maaülikooli kodulehelt.
Täispikk artikkel ilmus 27.06.2023 Maalehes.
