Usk metsa kui heasse investeeringusse kasvab raskel ajal

08.10.2014

ÄRIPÄEV (Kinnisvara), Annika Matson:
Viimase kümne aastaga on Eesti metsamaa hektari hind kasvanud kaks korda. Eriti kiire käigu sai metsamaa hinnatõus sisse pärast majanduslanguse tippu 2009. aastal, sest mets on alati väljunud majanduslangusest esimesena.

Metsamaa hinnatrende mõjutab majanduse üldine käekäik. “Võib arvata, et majandussu­rutise aastatel suurenes usk metsamaasse kui kindlustustunnet pakkuvasse investeerimisvõimalusse,” möönis sihtasutuse Erametsakeskus juht Jaanus Aun.

Eesti metsamaa hinnasuund on viimastel aastatel olnud pidevalt ülespoole. “Kui näiteks 2010. aastal oli metsamaa hektari hind 1500 eurot, siis 2013. aastal oli see 2300 eurot,” ütles Aun. Maa-ameti peadirektori I asetäitja peadi­rektori ülesannetes Raivo Vallner kommentee­ris samas, et metsamaa hektari keskmine hind on küll viimase kümne aastaga kasvanud vei­di enam kui kaks korda, aga hinnatrende ei saa kindlasti siduda kasvava metsa hindade muu­tusega, sest müüdud maade struktuur ehk raiu­tava puidu maht ja kvaliteet on erinev.

Mis määrab metsamaa hinna? Vallner märkis, et eelkõige on metsamaa hind seotud pui­du hinna muutusega ja ka arengutega kinnis­varaturul, mis omakorda on seotud olukorra­ga majanduses tervikuna.

Küsimusele, kuidas kujuneb konkreetse metsatüki hind, vastas Aun, et esmalt vaadatak­se muidugi kasvava metsa tagavara ja kvalitee­ti. “Loomulikult on kvaliteetne raieküpses eas okaspuumets kallim kui näiteks nooruke lepa­võsa,” ütles Aun. Ta lisas, et samas on väga olu­line ka ligipääs, aga siiski ka ostetava maa po­tentsiaal metsa kasvatamisel, näiteks boniteet, kasvukohatüüp.

Asukoht ja puistu loevad. RMK metsamajan­duse peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul mõ­jutab metsamaa hinda enamasti mets ise ehk milline puistu seal kasvab. “Kõigile on selge, et kvaliteetne männik on kõrgema hinnaga kui hall-lepik. Samuti on oluline, kas ostetud met­sas saab teha metsamajanduslikke töid ja mil­liseid. Kui seal on võimalik teha uuendusraiet, siis selle võrra on hind kõrgem, kui on vaja te­ha metsauuendust ja metsakasvatuslikke raieid, siis on hind madalam,” kirjeldas Laigu.

Ka metsamaa asukoht on tema sõnul hinna kujunemisel määrava tähtsusega: kas metsal on peal looduskaitselisi piiranguid ning kui ran­ged need on, kui kergesti on tagatud ligipääs metsale ning kui kaugel on võimalikud tule­vased puidu ostjad.

Välisinvestoreil korralikud finantsid. Aun tõ­des, et välismaised investorid on Eesti metsandusturul olemas küll. “Raske hinnata, kas nad just võimust võtavad, aga kindlasti on tegemist sellist finantsvõimekust omavate ostjatega, kel­lega kodumaistel tegijatel on raske konkureeri­da,” kommenteeris Jaanus Aun.

Vallner märkis välismaiste investorite koh­ta, et maa-ameti tehingute andmebaasis puu­duvad ostjate ja müüjate detailandmed – ole­mas on vaid isiku liik. “Aga välisinvestorid, kes ostavad Eesti metsamaid, loovad üldjuhul Ees­tis oma firma, mille kaudu maid ostetakse ja sel juhul ei olegi võimalik välisinvestorite statisti­kat välja tuua,” ütles Vallner.

Kas tükk metsamaad võiks olla iga eestlase 4. pensionisammas?

“Kindlasti on eraisikust ostjana metsamaa üks alternatiivne investeerimise võimalus.

Kuid seda, kas ja kui suurt tulu investeeringult on võimalik teenida, on mul väga keeruline öel­da, sest see sõltub konkreetsest metsamaast,” ütles maa-ameti peadirektori I asetäitja peadi­rektori ülesannetes Raivo Vallner.

Ta näitlikustas, et noor mets nõuab pigem kulutusi (hooldusraied) ja kuna mets saab raie­küpseks aastakümnetega, siis võib raha teeni­mise võimalus jääda hoopis järeltulevatele põl­vedele. Samuti on väga raske täna ennustada, milliseks kujunevad turul puidu ja maa hin­nad tulevikus.

Tark peremees võib teenida. “Kui metsaga käituda targasti, siis mets on hea investeering. Mina metsamehena soovitan metsamaad osta ja ostetud metsa majandada. Metsale on oluli­ne, et tal on tark peremees, kes õigel ajal met­sa raiub ja õigel ajal metsa uuendab. Metsa ei saa võtta kui konservi, et ta on nüüd karbis ja midagi ei muutu,” kommenteeris RMK metsa­majanduse peaspetsialist Rainer Laigu. Ta too­nitas, et mets on nagu elav organism ning va­nanedes hakkab ta majanduslik ning paljudel juhtudel ka esteetiline ning looduskaitseline väärtus langema.

“Mets kasvab ka siis juurde, kui majandus peaks olema tormide meelevallas. Seega, ma pigem vaatan sellisele investeeringule lootus­rikkalt,” märkis ka Erametsakeskuse juht Jaa­nus Aun.

Samas möönis ta, et metsandusteemaga mit­te kokku puutunud inimesel võib metsainvestori rolli asumine siiski keeruline olla, sest in­vesteeringu haldamine tähendab ka metsa­kasvatust, mis on spetsiifilisi teadmisi nõu­dev valdkond.

Eesti esimene ühismets. “Siiski kompenseerib julge pealehakkamine teadmiste-kogemuste puudumise, sest tänaseks on Eestis välja aren­datud metsaühistute võrgustik, kust ka algaja metsaomanik nii nõuannet kui ka metsatööde läbiviimiseks abi saab,” lisas ta. Samuti on Jaa­nus Auni sõnul hiljaaegu loodud Eesti esime­ne ühismets, kus rahaliste sisemaksete tegemi­se teel saab metsaomanikuks ka nii, et ise süga­vuti asja tundma ei peagi. Liiatigi ei pea seal ko­he suuri summasid mängu panema, vaid inves­teerimine on jõukohane ka n-ö tavainimesele.

Kommentaar

Miks kapital usub Eesti metsa?

ANTS ERIK

Metsatervenduse OÜ juhatuse liige

Vaadates metsanduse lähi­minevikku, siis 1990ndatel olid majandusväljavaated ebakindlad ja raha oli tu­rul vähe. Kinnistute väärtust hinnati raieküpse puidu jär­gi. Põllumajandusmaale puu­dus üldse nõudlus. Erastami­sega tuli turule palju odavat maad.

Saetööstus oli arenemis­järgus. Venemaalt imporditi odavat palki ja paberipuud nii Eestisse kui ka Skandinaa­viasse. Poliitiline olukord oli ebastabiilne ja metsandust reguleeriv seadusandlus küllaltki karm.

Suurkapitali suurem või­dukäik Eesti metsamajandu­ses hakkas hoogsalt arenema 2010. aastast. Suurkapitali all mõtlen nii Eesti kui ka väliskapitali. Pärast viimast ma­janduslangust said investorid aru, et maa väärtus on püsiv -kui ka börsid kukuvad, met­sa kasvab ikka juurde ja see­ga on see võrdlemisi kindel investeerimisvaldkond. Mets on alati väljunud majanduslangustest esimesena, kuna selle likviidsus on kõrge.

Lisaks oli suurkapitalil õi­ge aeg siseneda, kuna müü­gis oli võrdlemisi palju suuri metsaplokke ja ühe tehingu­ga sai soetada 500-2000 ha maad. Ka tugisüsteem – kva­liteetsed teenused ja teadmised – on olemas.

Suurkapital usub Ees­ti metsa, sest ta ei otsi alati maksimaalseid tootlusi. Ül­diselt võib metsa ja maad pi­dada üheks turvalisemaks in­vesteeringuks, kuid kindlasti mitte kõige kasumlikuks.

Täna on puidu müügi hind sama, mis 6-7 aastat ta­gasi. Samas ülestöötamise hinnad ja pealiskulud (metsameistri ehk omaniku töö­tasu, transport, kontor jne) on oluliselt kasvanud. Sel­lest hoolimata on metsa ja maa väärtus kasvanud, mille põhjusteks on: likviidne sek­tor, liberaalsemad seadused, odav raha ja turvaline investeering. Metsa ja maa väär­tus sõltub sise- ja välispolii­tikast ja konkurentsivõime tõstmisest võrreldes naaber­riikidega.

Meie suurim vara on ini­mesed ehk meie ise ja seejärel maa. Esimene ei saa eksistee­rida teiseta ehk maa on kõi­ge alus.

Maaomaniku õlule ei saa panna seadusega aina suure­mat koormat, jagades maa­omanike hüved ja õigused kõigile tasuta laiali ja suuren­dades sellega maaomanike kulutusi ning koormates neid läbi maksusüsteemi. Peaks käituma vastupidi, leevenda­ma maksusüsteemi, eriti füü­silise isiku metsade majan­damisel, ning andma maa­omanikule rohkem otsustus­õigust ja usaldama maaomanikku.

Mis on mis

Hind koosneb paljudest nüanssidest

metsa ja maa väärtust ei saa hinnata ainult tagavara, puuliigi, vanuse, boniteedi ja pindala järgi.

arvesse tulevad:

– metsa ja maa kõrvalkasu­tus (jahindus, turism, korilus), mis muutub aina olulisemaks teguriks maa väär­tusest;

– X faktor maa väärtuse juu­res;

– omanikuks olemine.

ALLIKAS: ANTS ERIK

Tasub teada

Viis põhimõtet metsamaa ostmisel

metsatervenduse oü juha­tuse liige Ants Eriku soovi­tuslikud põhimõtted metsa­maa ostul:

– Mets ei tohiks kogu inves­teerimisportfellist moodus­tada rohkem kui 20-30%.

– Parima tootluse saab, kui metsa majandada vastavalt turunõudlusele ja metsa va­jadusele.

– Peab olema valmis kiiresti investeerima metsamaa ja metsa tootlikkuse ja kvali­teedi suurendamisse.

– Pole vaja kiirustada metsa­tehnika soetamisega, kuna kõik teenused on turul ole­mas.

– Tegemist on pikaajalise in­vesteeringuga.

kokkuvõtteks: maad ei müüda, maad ostetakse.