Uus katel võtab Viljandi soojatootjalt kaks miljonit eurot
19.08.2015
SAKALA: Viljandi soojatootja Esro viskas Jämejala katlamajast välja kaks jõude seisvat õlikatelt ning paneb nende asemel peagi käima suure .
Et tulevane katel on mõõtmetelt märksa suurem kui eelmised kaks kokku, pidi ettevõte esmalt laskma Jämejala katlamaja kõrgemaks teha. Praeguseks on ümberehitus lõpusirgel ning kütteperioodi alguseks loodetakse ka sisseseade paigaldamise ja häälestamisega ühele poole jõuda.
Esro juhataja Jaan Saare sõnul polnud kaks eakat õlikatelt juba mõnda aega töötanud ning see andis võimaluse nende arvelt puiduküttevõimsust kasvatada. Kui seni oli firmal Männimäel 8- ja Jämejalal 3,5-megavatine, siis nüüd juurde tuleval katlal on juba üksinda võimsust kaheksa megavati jagu.
Üle kahe miljoni euro
Kokku neelab arendus enam kui kaks miljonit eurot, mis on suurim summa, mille soojatootja viimastel aastatel ühe võrguosa ajakohastamiseks välja käinud on.
Viljandi kaugküttevõrku kuuluvate majade toasoojast on aasta-aastalt üha suurem jagu toodetud põletades. «Tahame seda suunda hoida, et mitte sõltuda gaasi hinna pidevast kõikumisest. Puit on praegu märksa stabiilsema hinnaga,» põhjendas Jaan Saar.
Ühtlasi andis ta tarbijatele lootust, et praegu tehtavad investeeringud aitavad kütte ja sooja vee hinda hoida edaspidi enam-vähem ühesugusel tasemel või koguni allapoole tuua.
Samas rõhutas Saar, et kasutamise eelised johtuvad paljuski sellest, milliseid otsuseid riigis tehakse. «Kui poliitikud peaksid otsustama, et näiteks suurtes elektrijaamades lubatakse puitu põletada, lööb see seisu tasakaalust välja ning siis ei pea enam ka meie arvutused paika,» selgitas ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar märkis eelöeldu kommentaariks, et kodumaisel puidul on tõepoolest kindel roll elektri tootmises ning pärast taastuvenergia toetusskeemi muutmist vähempakkumisepõhiseks võib selle kasutamine valdkonnas veelgi suureneda.
«Juba praegu kasutatakse puitu energia tootmiseks mitmes Eesti elektrijaamas. Samuti leiab meie puit pelletiks pressituna kasutust välismaal. Seega võib eeldada, et lähiaastatel kasvab nõudlus energiapuidu järele ning sellega tuleb tõepoolest investeeringuid kavandades arvestada,» lausus Tatar.
Teisalt rõhutas ta, et Esro praegune tegevus on igati kooskõlas riigi energiapoliitikaga, mis soosib kohalikele ning taastuvatele kütustele üleminekut. Ministeeriumi andmetel raiuti Eestis möödunud aastal ligi kümme miljonit tihumeetrit metsa, aga selleks, et oleks maksimaalselt heaperemehelik, tuleks raiuda 12 miljonit tihumeetrit.
Piisavalt materjali
Timo Tatar lausus, et tekib piisavalt madala kvaliteediga puitu, mis sobib kütuseks. «Kokkuvõttes parandab sellisele materjalile täiendava kasutuse leidmine tasuvust ning annab võimaluse saada metsast kõrgema kvaliteediga puitu. Vähe tähtis pole seegi, et nii väheneb soojuse hinna sõltuvus globaalsest muutumisest,» rääkis ta.
Kohalikele aktsionäridele kuuluv Esro peab üleval kogu Viljandi kaugküttevõrku. Selleks kasutab firma lisaks Männimäe ja Jämejala suurtele katlamajadele Loode tänaval paiknevat automaatset gaasikatlamaja, mis eelmise aastani Fortum Grupile kuulus.
Esros töötab üle 40 inimese.
