Valmis kolmas uuring metsade majandamise tulususest

27.05.2014

Erametsakeskuse tellimusel valmis uuring teemal „Erametsade majandamise 2011. ja 2012. aasta kattetulu arvestus“.

Uurimistöö on Eesti Maaülikooli poolt teostatud kolmas järjestikune erametsade majandamise tulusust analüüsiv töö. 2010. aastal alustati metoodika väljatöötamisega ja tehti esimene kõiki erametsi arvestav kattetulu analüüs, arvutused nii teoreetilise tulu kui äritulu ehk nn kattetulu kohta. Kuna töö on kestnud mitu aastat, on võimalik hakata jälgima hindade, kulude ja tulu dünaamikat ning selgitada toimunud muutuste põhjusi. Kuna kõiki vajalikke andmeid Eestis ei koguta, siis kasutatakse üksikutel juhtudel andmete tuletamist, lähendamist ja ekspertarvamust. Ometi annab uuring realistliku ülevaate metsa majandamise rahavoogudest, äritulust ning selle muutuse suundumustest.

Metsade majandamise tegeliku tulususe kohta tehtud arvutuses kujunes kattetuluks 2012.aastal Eesti erametsades 138 eurot hektari kohta. Lahutades kattetulust tulumaksu 21%, saadi metsa majandamise puhastulu 109 eurot hektari kohta. Kuna erametsaomanike valduses olev metsamaa on eelmisest aastast veidi suurem, siis mõjutab nii veidi vähenev müügitulu kui pindala kasv hektarikohast kattetulu, mis on 4 eurot väiksem 2011. aasta 142 euroga võrreldes.

Kuigi kasvava metsa keskmine hind võrreldes möödunud aastaga suurtes piirides ei muutunud, kasvasid ülestöötamis- ja transpordikulud 2012. aastal võrreldes 2011.aastaga 1%.

Tarbijahinnad kasvasid võrreldes eelmise aastaga Statistikaameti andmetel 2012.aastal 3,9%, seega puidu reaalhind erametsaomanike jaoks võrreldes eelmise aastaga langes.

Võrreldes Soomega on Eesti erametsaomanike saadav kattetulu hektari kohta kõrgem. Ennekõike annavad Eestile eelise paremad looduslikud tingimused ja seega suurem puistute tagavara ning müügimaht pindalaühiku kohta. Soomes oli 2012.a. erametsade keskmine müügitulu (kännuraha) 101 eurot/ha. Võrreldes 2011. aastaga oli see 12% madalam ja peaaegu 20% madalam kui viie viimase aasta keskmine. Riigi toetus 4,5 eurot ha kohta vähenes eelmise aastaga võrreldes 6%.

Eestis oli määratud metsamajanduslike tegevuste toetuse suurus 2012.aastal 3,7 eurot metsamaa hektari kohta, mis on väiksem kui 2011. aastal. Koos Natura toetustega on toetuse suurus 7,4 eurot metsamaa hektari kohta.

Kui võrrelda teraviljakasvatuse ja metsamajanduse kattetulu ilma toetusteta, siis toetusi arvestamata on need sarnased, 2012.a teravili keskmiselt 139 eurot/ha ja metsamajandus 134 eurot/ha. Kui aga arvestada ka toetusi, on teravilja kasvatamise kattetulu üle kahe korra kõrgem, vastavalt 316 eurot/ha ja 138 eurot/ha.

Hea on see, et tulu püsib enam-vähem stabiilsena. Metsamajanduslike tööde mahud erametsades on tõusva trendiga. See näitab, et eraomanikud tegelevad üha enam nii uuendamise kui hooldamisega.

Uuringu tulemustega saab tutvuda https://www.eramets.ee/info/trukised/uuringud/