Üraskiseire

Erametsakeskus vahendab Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialisti Heino Õunapi kogutud operatiivset ülevaadet kuuse-kooreüraski lendluse ja aktiivsuse kohta.
Infot uuendatakse keskmiselt kord nädalas vastavalt Keskkonnaagentuurist saadud andmetele.

27. august

Juulikuu alguses, kui algas uuesti kuuse-kooreüraski hoogne lendlus ja pandi alus teisele põlvkonnale, oletati, et üraski teise põlvkonna noormardikad võiksid soodsa ilmastiku korral olla valmis arengukohalt lahkuma enne augusti lõppu. Juulikuu lõpus olid vaatlusaluste puude koore all üraski teise põlvkonna vastsed ja nukud, augustikuu esimese nädala lõpus noormardikad ja mõni üksik nukk. Augustikuu kolmanda nädala lõpus olid mõnel puul koore all veel pooled teise põlvkonna noormardikatest, mõnel puul oli aga juba enamus nendest koore alt lahkunud.

Feromoonpüünistesse on juulikuu viimasest nädalast alates sattunud vähe üraskeid ja iga nädalaga on püütud isendite hulk vähenenud. Alates augusti keskpaigast on püünistesse lennanud vaid mõni ürask. See on loomulik, sest ilmad on muutunud oluliselt jahedamaks, sageli on olnud sadusid. Suur osa üraski teise põlvkonna noormardikatest on aga lahkunud arengukohast koore all. Kuna püünistesse on üraskeid selle aja jooksul lennanud väga vähe ning uusi, augustikuus üraski poolt asustatud puid ei ole õnnestunud leida, võib oletada, et arengukohalt lahkunud üraskid on läinud mulda talvituma. Kuna ilmaprognoos augustikuus kuuse-kooreüraskile enam soodsat lennuilma ei luba, siis jääb kuuse-kooreüraski kolmas põlvkond Eestis loodetavasti ka sellel aastal nägemata.

07. juuli

Kuuse-kooreüraski teine põlvkond.

Tänu kuuse-kooreüraskile soodsatele ilmaoludele on selle putuka areng olnud väga kiire. Juunis koorunud mardikate poolt haude rajamiseks asustatud kuuski ei ole veel leitud, kuid nende putukate lendlus käib täie hooga. Esimesed noored, alles heledavõitu mardikad leiti Tartumaal feromoonpüünistest 2. juulil – siis oli neid 4–5 % püünistesse sattunud üraskitest. Järgneva kahe päevaga (5 juuli hommikuks) lendas üraskeid kolme püünisesse kokku 2600 isendit ja nendest ligi 90 % olid noored. Põhja-Eestis on seis üraskitega samasugune või on nad ehk vaid pisut hilisemad.

Kuuse-kooreüraski hoogsam lendlus algas 11. mail – seega kulus järgmise põlvkonna lendluseni veidi üle seitsme nädala ja nende nädalate hulgas on ka suhteliselt jahe maikuu teine pool. Kui nüüd soojad ilmad püsivad, ja miks ei võiks juuli ja august soojad olla, siis saab järgmine seitse nädalat täis enne augusti lõppu. Kas see tähendab kuuse-kooreüraski kolmandat põlvkonda? Võimatu see pole, kuigi seni pole kolmandat põlvkonda Eestis registreeritud. Üraskile enesele oleks see ilmselt halb variant, sest vaevalt suudaksid kolmanda põlvkonna isendid nii kiiresti areneda, et olla talvitumiseks valmis, kui just sooja sügist ja talve ei tule.

25. juuni

Kuuse-kooreüraski teine põlvkond tulekul

Riigimetsa Majandamise Keskuses ja Keskkonnaagentuuris kogutud andmed kuuse-kooreüraski lendluse kohta näitavad, et intensiivne lendlus toimus maikuu teisel nädalal. Seejärel kahe nädala jooksul lendas üraskeid püünistesse vähe ja alates juunikuu algusest algas jälle intensiivne lendlus. Seejuures sattus juunikuu esimesel nädalal püünistesse sama palju või isegi rohkem üraskeid kui maikuu teisel nädalal. Hoogne lendlus kestis jaanipäevani.

Kui maikuus sattusid püünistesse talvitumiskohtadest väljunud üraskid, siis juunikuus oli suuremas osas tegemist juba haude rajanud ja uue haude (sõsarhaude) rajamiseks sobivat paika otsivate putukatega. Ainuüksi püüniste andmete põhjal seda väita ei saa, kuid sõsarhaude rajamisele viitab vanamardikate lahkumine maikuus asustatud puudelt. Juunikuu esimese dekaadi lõpuks oli vaatluse all olevatele kuuse-kooreüraski poolt asustatud püünispuudele jäänud vaid üksikud vanamardikad nii Harju-, Lääne-Viru kui ka Tartumaal. Enne jaanipäeva olid enamuse vaatlusaluste püünispuude koore all enamasti kuuse-kooreüraski nukud ja kolmanda (viimase) kasvujärgu vastsed ning mõni noormardikas. Paaril puul oli aga mõni üksik vastne ja ligikaudu võrdsel hulgal nukke ja noormardikaid. Eeltoodu põhjal võib oletada, et kuuse-kooreüraski arenguks soodsate ilmade püsimise korral algab juunikuus koorunud noormardikate lendlus ja üraski teise põlvkonna haude rajamine juulikuu esimesel poolel, kohati võib-olla isegi juulikuu esimesel nädalal.

Nüüd oleks õige aeg langetada kuuski kuuse-kooreüraskile püünispuudeks, kuid mitte lähtudes sellest, et on palju üraskikahjustuse tagajärjel kuivanud kuuski, vaid sellest, et on rohkesti käesoleva aasta maikuus asustatud ja metsast välja vedamata üraskipuid. Paraku on nende puude võra alles roheline või hakkab veidi kolletumise märke ilmutama. Eemalt pole neid puid tervetest võimalik eristada. Tuleks vaadata, kas koores on üraski sisenemisavasid ja koore all üraskikäike ja nukke või noormardikaid.

Kuna kuuse-kooreüraski arvukus on languses ja üraski järglaskond enamasti vähearvukas, siis ei peaks langetatavate püünispuude hulk ületama 50 % kevadel asustatud kuuskede arvust. „Tänu“ võidupühal paiguti toimetanud tormituultele on need püünispuud ehk juba langetatudki.

5. juuni

Üraski lendlus käis viimasel nädalal hooga edasi. Ajavahemikul 28. mai kuni 4. juuni tuli Tartumaal püünistesse ligikaudu 30 % püütud isendite arvust.

RMK andmed on 1. juuni seisuga: 25. maist 1. juunini oli lendlus kesine.

Kuuse-kooreüraski vastsel on kolm kasvujärku. Haue on arenenud aeglaselt. Mõnel puul enamasti esimese kasvujärgu vastsed ja mõni muna.  Mõnel puul mune enam pole ja on 80 % esimese ja 20 % teise kasvujärgu vastseid (04.06.2021).

Kui sooja peab, siis peaks haue hakkama kiiresti arenema, aga teise põlvkonna kohta on vara midagi oletada.

31. mai

Lendlus oli aktiivne 11.-13. mail.
Aktiivsem lendlus ka 16. ja 17. mail.

Vahepealsel ajal puudus või tuli püünistesse vaid mõni ürask, pärast 17. maid kuni 28. maini püünistes mõni ürask.
Ei usu, et kõik talvitunud üraskid on hauet rajama asunud, aga nüüd kui soojaks läheb, algab tõenäoliselt juba ka sõsarhaude rajamine ja lendluse aktiivsus suureneb jälle.
Olen aeg-ajalt vaadanud seitset üraski poolt asustatud puud viies kohas. Haude rajamine on hiline ja areng väga aeglane.

  1. mail veel mune polnud. Ühel puul oli 28. mail ca 50 % mune ja 50 % vastseid. Ülejäänutel vastseid veel ei olnud.

Eelmisel aastal oli ka 8. juunil vaid mõnes käigus vastseid, enamasti vaid munad.
Muidu on viimastel aastatel mai lõpus enamasti vastsed, veidi ka mune.

14. mai

Kuuse-kooreüraski lendlus algas 10. mail nii Tartumaal kui ka Harjumaal, aga vähemalt Tartumaal oli püünistes üraskeid vähe.
11. mail lendlus Tartumaal väga aktiivne, aktiivne lendlus ka Harjumaal ja Lääne-Virumaal (K. Aruste). RMK andmetel lendlus kõigis Eesti mandriosa maakondades.
12. ja 13. mail ka aktiivne lendlus, aga asustatud puudel üraski mune veel ei olnud.
Püünispuude väljavedu võiks ehk alata maikuu viimasel nädalal, aga vaatame enne, mis ilm teeb.

0Shares