Lembit Maamets: buum metsamaaturul kestab juba üle 15 aasta

04.05.2018

POSTIMEES.EE:

Eluaegne metsamees Lembit Maamets töötas riiklikus metsakorraldussüsteemis kuni selle likvideerimiseni aastal 2003. Sellest ajast juhib ta OÜd Metskorralduse Büroo ning tegeleb igapäevatööna metsade korraldamise, metsamaade hindamise ja mitmesuguste uuringutega. Ta on jälginud metsamaaturul toimuvat selle tekkimisest peale.

-Kuidas see metsaturg meil Eestis üldse tekkis?

Eks ta ikka koos omandireformiga tekkis, kui maad hakati tagastama ja erastama ning tekkisid esimesed ostu-müügitehingud. Kuna kompensatsiooni suurus ei olnud adekvaatne ega peegeldanud metsa tegelikku väärtust, oli inimestel huvi igal juhul maa ja mets tagasi saada. Selle tulemusena tekkis hulganisti omanikke, kes polnud valmis ise oma metsaga tegelema ning panid selle müüki. Ja loomulikult tekkisid siis ka esimesed kokkuostjad ja vahendajad.

-Mis sellel väljakujunemata turul siis toimuma hakkas?

Üks olulisi asju oli seadusega antud võimalus osta maad ja metsa olemasolevate hoonete juurde. Algul 20 hektarit, hiljem tõsteti see 50 hektari peale. Hind oli sümboolne ja osta sai järelmaksuga. Vastsündinud kinnisvarabürood hakkasid seda võimalust intensiivselt ära kasutama. Tekkisid «aktiivsed turuosalised», kes leidsid üksikute talude omanikke, rääkisid need ära ja erastasid nende nimel 50 hektari kaupa. Samal eesmärgil osteti kokku vanu mahajäetud talukohti. Hiljem lisandus kümne hektari metsamaa ostmise võimalus sisuliselt igale inimesele, kes mingi omavalitsuse territooriumil elas. Hakkas peale massiline variisikute kaudu kokkuostmine.

-Kas tippaeg oli 1990ndate lõpus?

Tippaeg oli 2000ndate alul. Kui ma õigesti mäletan, siis see kümne hektari seadus võeti vastu 2001, tulin just samal aastal stažeerimast Saksamaalt sealsest erastamisagentuurist, sellepärast tunduski see kümne hektari seadus mulle nii tobe ja rumal. Sakslased püüdsid erastada võimalikult suuri tükke, et ei tekiks killustatust.