E-võimekas ühistu toimetab pilves

14.06.2016

ÄRIPÄEVA LISA, Mariliis Pinn:
Erametsandusorganisatsioonid tunnustasid tänavu aktiivseima IT-lahenduste kasutajana MTÜ Ühinenud Metsaomanikud, kes on usin e-PRIAs toetustaotluste esitaja ja kasutab edukalt erinevat arvutitarkvara metsade majandamisel.
“Küllap oleme olnud keskmisest aktiivsemad e-lahenduste kasutajad. Meil on palju liikmeid – üle 600 ja iga kuu lisandub 10-12 uut liiget, palju metsamaad, palju taotlusi. Teistmoodi ei ole enam võimalik, Exceliga enam järge ei pea,” rääkis Ühinenud Metsaomanike juhatuse esimees Kadri-Aija Viik.

Kõiki metsaühistuid puudutab e-PRIA, mis on Viiki sõnul omaks võetud. Kõikide teiste toetustaotlustega, olgu siis siseriiklike või Euroopa Liidu toetustaotlustega, on nii metsaomanikul kui -ühistul võimalus valida, kas ta esitab taotluse digitaalselt allkirjastatud dokumendina Wordis, PDF-is või Excelis või sisestab andmed e-PRIAsse.

“Valdav osa metsaühistutest ja -omanikest peab seda keeruliseks ja ega see väga vale olegi. Kui metsaomanik sisestab sinna paar rida, on kõik lihtne, aga kui sisestada on vaja 20 rida, algavad väikesed probleemid ja 500 rea pealt suured probleemid,” avaldas Viikja lisas, et Ühinenud Metsaomanikud on ainus, kes võtab neid taotlusi e-PRIAs esitada.

E-PRIAsse sisestavad metsameeste kõrval ka põllumehed, looma- ja taimekasvatajad, ent neil pole enamasti vaja nii palju lisadokumente üles laadida kui metsaühistutel. “Näiteks metsamajandamiskavade taotlemise toetuste puhul laetakse iga taotleja kohta üles minimaalselt kolm dokumenti ühe rea kohta, see võib siis kokku teha 1500 dokumenti. Ühelt poolt on ootused, et me läheksime e-võimekamaks, teisalt aga ei kujutata ette, mida see reaalselt tähendab,” märkis Viik.

Testib programmi. Seetõttu ongi Ühinenud Metsaomanikud võtnud endale ka testija rolli, kes praktilise kasutamise käigus näeb ära veakohad. Viigi sõnul pole veel olnud ühtegi taotlust, mida sisestades pole probleeme ette tulnud ning seega võivad ka esitamise tähtajad kriitilisse seisu jõuda.

Ühistu annab kitsaskohtadest teada Erametsakeskusele, kes on riigi sihtasutus ning metsandustoetuste jaotaja ja administreerija, nemad koondavad info ja annavad selle omakorda edasi programmi täiustajatele.

“Erametsakeskuse suur soov on, et kui andmed on korra sisestatud, kanduksid need ühest programmist teise ning neid oleks kordades kiirem menetleda. On ju tohutu töö andmeid mõnda tabelisse mehaaniliselt ümber toksida, võrredes võimalusega need paari hiireklõpsuga üle kanda. Küllap on tunnustus tänuks selle eest, et oleme testimise vaeva enda peale võtnud,” nentis ta.

Paljud asjad on juba paremaks läinud, idee on ju ikkagi selles, et programm on seotud avalike registritega, kinnisturaamatuga.”Kui varem kasutasime Exceli tabelit, sisestada tuli kinnistunumber, maakond, vald, küla, kinnistu nimi, siis nüüd on kõik ühes registris olemas ja piisab, kui sisestada katastrinumber. Programmis edasi-tagasi liikumine on läinud lihtsamaks, võimalus erinevaid töid jaotada. Puuduseks on aga see, et programm ei võimalda korralikku aruannet teha ning sinna ei saa anda mingit tagasisidet, mida näiteks Euroopa Liidu toetuste puhul on vaja,” loetles Viik.

Tähtis teada, palju metsa on. Et metsaühistu eesmärk ei ole pelgalt toetusi taotleda, vaid oma liikmeid teenindada ja jätkusuutlikult metsa majandada, on Ühinenud Metsaomanikud võtnud kasutusele igapäevatööd hõlbustava tarkvara.

“Kõige olulisem programm on Deskis OÜ pakutav Metsahaldus, mida kasutame kõikide tööprotsesside käigus: metsateatise vormistamiseks, aruannete saamiseks, andmete sorteerimiseks. Seal on kaardid, andmestik metsa ja istikute kohta, kõik on omavahel seotud. Meile on tähtis teada, mis vanuses metsa meil on – selle põhjal saame omanikele soovitusi anda, erinevad kaardikihid näiteks võimaldavad näha looduskaitsealased piirangud, soovitatavate raiete nimekirjad – need on meie jaoks ääretult olulised tööriistad,” rõhutas Viik.

Deskis pakub ka teisi metsandustarkvarasid, näiteks Metsaeraldised, mille abil saab metsaomanik mobiilist või tahvelarvutist navigeerida oma kinnistule ja näha metsainventeerimise andmeid.

Veel kasutavad Ühinenud Metsaomanikud Eesti Puidumüügikeskuse arendatud Vaheladu – vaheladu.eu. “Korraldame metsaomanike raieid, 90% materjalist liigub e-veosena. See annab hea
ülevaate, millistel lankidel millised tööd on toimunud, seal on harvesteri ja väljavedaja andmed, näeb, mis kell on auto langilt lahkunud ja mis materjaliga jne,” rääkis Viik.

Andmete sisestamisega alustab metsameister, kes märgib, kes langil tööd teeb, kes on vastutav, kus asub, kellele kuulub; seejärel lisavad oma vahetuse lõpus andmed metsa harvesterijuht, väljavedaja, autojuht – andmed lähevad otse e-veosesse ja kui metsaomanik soovib, saadab ühistu ka talle lingi, mille kaudu ta saab vaadata, mis langil toimub.

”Alternatiiviks on tööde nimekirja tegemiseks kasutada vana hea Excelit ja andmed läbi elektroonilise veoselehe infosüsteemi ELVIS sisestada, aga nii on keerulisem – me tahaks, et kõik oleks võimalikult lihtne,” lisasa ta. E-lahenduste kasutamisel on Viigi arvates arenguruumi veel küll, sest tööde maht kasvab aasta-aastalt.

Mets pilves. Ühinenud Metsaühistute kontorid asuvad Pärnus ja Otepääl, vastuvõtt toimub ka Suure-Jaanis, et metsaomanikul oleks võimalikult mugav oma dokumente esitada. Andmete sisestus käib seega kolmes erinevas paigas. E-PRIA on veebipõhine ja sinna saab sisestusi teha ükskõik kust, oma programme ja andmeid hoiab ühistu aga andmepilves – kus iganes keegi oma arvuti avab, siseneb ta andmepilve ja saab kõik jagatavad andmed sealt kätte.

Viik tunnistas, et ühistutöö kõige keerulisem periood on e-PRIA taotluste esitamise aeg ning iga korda mõeldakse, kas sellega jätkata.

“Exceli tabelisse andmete sisestamine oleks märksa kiirem variant, sest kui programm vajalikul hetkel kinni jookseb ja sa ei tea, millised andmed on salvestatud, teeb see kurjaks. Aga alati oleme otsustanud, et läheme sellega edasi, ehkki alguses võib see nõuda rohkem tööaega, kui sooviksime. Oleme e-PRIA puhul ka palunud, et meid lubataks testima ja meid on lubatud – oleme piisavalt usaldusväärsed,” märkis ühistu juht.

Metsaühistu igapäevategevust liikmete e-võimekus oluliselt ei mõjuta. “Teeme oma liikmete elu võimalikult lihtsaks. E-PRIA koolitust näiteks pole mõtet liikmetele teha, neilt ootame tagasisidet selleks ajaks, kui me seda küsime ja neid dokumente, mida küsime. Ja kas nad saadavad need digitaalselt allkirjastatuna, postiga või toovad ise kohale, sel pole tähtsust. Programmiga tegeleme ise. Vaheladu.eu puhul küsime omanikult, kas ta on huvitatud lingist, mille kaudu saab raietööde käigul silma peal hoida. Pooled pole sellest huvitatud,” selgitas Viik.

Lihtsustavad ka teiste elu

ARPO KULLERKUPP
Erametsakeskuse arendusuksuse juht

Erametsakeskus jagab toetusi ja suure osa taotlustest saab esitada ka eteenuse raames. Ühinenud Metsaomanike puhul on positiivne, et nemad on võtnud need teenused kiiresti kasutusele ja meile ka väga palju tagasisidet andnud. Nad on julged esimesed, kes püüdnud kaasa mõelda ja teinud sellega lihtsamaks teiste elu, kes ehk hiljem elahendusi kasutama hakkavad.

E-lahenduse kasutuselevõtt tasapisi suureneb, aga kuna suur osa metsaomanikest on üle keskea, pole arvuti kasutamine ehk asju ajades primaarne. Ometi saame end üha enam võrrelda PRIAga, kellel on etaotluste osakaal u 90%. Kui neil teevad taotlusi peamiselt äriühingud, siis meil füüsilised isikud. Sellegipoolest on etaotluste esitamine kasvav trend. Näiteks Natura meetme puhul, kus kokku esitatakse igal aastal ca 5000 taotlust, oli etaotluste osa mullu 46%, tänavu juba 61%. Kui meenutan, siis aastal 2010 oli see 10%. Igal aastal on see protsent kasvanud ja meile on see väga oluline, kuna võimaldab päris palju aega kokku hoida.

Metsainventeerimise ja metsamajanduskavade toetuste osas kasutas mullu e-teenust pea kolmandik ühistutest. Arenguruumi on, oleme seda teenust ka ühistutele mugavamaks teinud. Metsauuendamise taotlustest tuleb elektrooniliselt umbes neljandik. Ka seda teenust on uuendatud.