Hekotek ehitab agaralt Venemaal ja Valgevenes

28.07.2016

MAALEHE LISA:
Puidutöötlemisseadmete tootja ASi Hekotek peamine turg möödunud 15 aasta jooksul on olnud Venemaa, viimastel aastatel läheb idapiiri taha keskeltläbi 43% ettevõtte toodangust.

Hekoteki juhataja Heiki Einpaul kinnitab, et ei ole seal Venemaal kõik ainult aferistid ja joodikud ühti, seal tuleb lihtsalt mõnevõrra teistmoodi, meile ehk mitteomaselt asju ajada, vahel teatud piires vigurdadagi, kui vaja.

Ja meie ettevõtete suurim murekoht peitub asjaolus, et kohapealt, Venemaa avarustest on keeruline, kui mitte võimatu leida usaldusväärseid inimesi. Meie enda spetsialistid pole aga sageli valmis oma elu sedavõrd ümber korraldama, et sellest suurem osa Venemaal veeta.

Idanaaber saab moodsad tehased

Küll aga käivad Hekoteki inimesed Venemaal – ja ka kõikjal mujal, kuhu firma puidutööstuse seadmeid tarnib -, et siis oma insener-tehnilise oskusteabe varal Tallinna külje all Jüri tehnopargis valmistatud seadmed kohapeal kokku panna ning jälgida, et kõik ka tööle hakkaks täpselt nii, nagu peab.
Einpauli kirjelduse kohaselt on Venemaa klient aga näiteks Saksamaa omaga tunduvalt vähem pretensioonikas, nõudlik ja noriv.

Lisaks Venemaale on Hekotekil viimastel aastatel olnud töös mitu puidutööstusettevõtte seadmete uuendamise projekti Valgevenes. Nii läks aasta tagasi Borisovi linnas käiku vastne FLLC Swoods Exporti pelleti-tehas, mille seadmed valmistas Hekotek. Nüüdseks töötab tehas täisvõimsusel, tootes aastas 30 000 tonni puidugraanuleid.

Kuna puiduhakke otstarbekas kasutamine on nii Valgevene kui ka Venemaa saeveskitele päris palju peavalu valmistanud, rajati kõnealune tehaski juba kohapeal töötanud saeveski naabrusse. Nüüd saab selles tekkivat saepuru ja osaliselt ka hakk-puitu kasutada graanulitehases, transpordikulud on olematud ning tootmisjääkide ärakasutamine üksjagu efektiivsem.
Tänavu mai alguses sõlmis seesama Borisovis asuv ettevõte Hekotekiga aga juba uue lepingu vastse saetööstuskompleksi seadmete tarneks.
Ootamatusteks tuleb valmis olla

Venemaaga äri ajamisel on strateegia üldjuhul säärane, et enne valmistoodangu väljasaatmist soovib tootja saada kätte 90% tellimuse hinnast. Teisiti ei saa, riskid paisuksid väga suureks. Kui aga üks projekt kusagil Venemaal on õnnestunud, siis suure tõenäosusega tellitakse sinna ka uuesti.

Venemaale on iseloomulik tohutu raiskamine. See avaldub kas või selleski, kui palju metsi riigis lihtsalt tuleroaks läheb. Valdava osa metsatulekahjudest on põhjustanud inimene. Näiteks pole kulu põletamine Venemaal otseselt keelatud, ja juhtub ikka, et “sauna panin, küla läks”. Ka Einpaul kinnitab, et põlevad põllud, põlevad metsad, ja sellele tulemöllule ei üritagi keegi piiri panna.

“Kui käia Venemaa metsades, siis suurem osa neist on kõik alt põlenud,” iseloomustab Einpaul. “Tõsi on, et meie mõistusega Venemaad ei mõista. Kui Põhjamaades kasvatatakse metsa nagu porgandit, siis Venemaal kasvab see ise nõnda, kuidas juhtub.”

MIS ON MIS?
AS Hekotek

■    Asutatud 1992.

■    Asukoht Jüri tööstuspark, Rae vald.

■    Alates 2007. aastast kuulub Rootsi kontserni Lifco Group koosseisu.

■    Tütarettevõte Venemaal OOO Sorb (müügikäive 2015 – 2,24 miljonit eurot).

■    Töötajaid 120.

■    2015. aasta käive ületas 56 miljonit eurot.

■    www.hekotek.ee

Allikas: AS Hekotek, äriregister