Ilmus ajakirja Eesti Mets suvenumber

20.06.2017

Trükist on ilmunud ajakirja Eesti Mets suvenumber. Millest uues numbris juttu tehakse? Ajakirja tutvustab peatoimetaja Kristiina Viiron.

Eesti Metsa suvenumber kõneleb Rail Balticust ja metsast. Kuna keegi Rail Balticut oma õuele ei taha, rajatakse see suures osas metsa. Raudtee rajamisega seoses kerkib üles palju küsimusi, millele täna vastuseid veel polegi. Metsaomanikud, kelle maa raudtee alla ja tsooni jääb, tahavad teada, kuidas maid asendatakse või millistel tingimustel välja ostetakse. Muret teeb ka see, mis saab veerežiimist ja kuivendussüsteemist ning kuidas loomad raudteest üle hakkavad pääsema. Küsimusi jagub ja nende üle Eesti Metsa lugu ka arutleb.

Käime külas Hiiumaa metsaseltsi juhatuse esimehel Aira Tossul. Aira on läbi ja lõhki metsandusinimene, pärit Ehrpaiside suguvõsast, kus metsanduses töötatakse põlvest põlve. Sestap seisab Aira südikalt metsameeste eest, kui keegi sotsiaalmeedias nende pihta – ja see pole praegu üldse ju harv nähtus – taas teravaid kriitikanooli pillub. Oma metsade majandamisest, metsanduse õppimisest ja oma veendumustest persoonlugu Airast pajatabki.

Uudistame lähemalt ka korvipunumise kunsti. Pole palju neid, kes oskaks vitstest korvi punuda. Viljandimaa mees Priit Retsep oskab ning jagab oma teadmisi heal meelel Eesti Metsa lugejalegi. Priit teeb korve peamiselt toomingast, vahel ka pajust.

Vaatame ka, kuidas toimetavad Ahto ja Õnnela Neidek oma turismitalus Ohepalu külas. See on talu, kus saab end „täiega“ metsainimesena tunda, seal pole isegi elektrit. Matkamiseks põnevaid kohti jagub ka küllaga.

Suvel armastab eestimaalane kangesti grillida, ent eestimaist grillsütt ta oma „ufos“ süüdata ei pruugigi, kuna meie söetootjail tuleb konkureerida odava importkaubaga. Ometi ajavad turule jäänud tootjad visalt oma rida ning kuidas selle neil välja tuleb, sellest lugu pajatabki.

Kõneleme ka metsamasinistide õppest Luua metsanduskoolist, metsanduslikest kutsevõistlustest, innovatsioonist metsanduses, nõukaaegsest plaanist luua metsanduslikud keelualad ja paljust muust.