Kasvatame metsa mõistlikult raiudes

04.08.2016

Metsaomanikust metsakonsulent Tiit Kosenkranius, SINU METS:

Hoolsa metsakasvataja raietööd algavad juba vähem kui 10-aastases metsas.

Ei tea, miks lageraie nimetati ümber uuendusraieks. Ehk seepärast, et “lage” kõlab kuidagi lõplikult. Küllap tekitab nimetus “uuendusraie” metsaasjandust vähem tundvates inimestes positiivsema emotsiooni.

Muidugi mõista ei uuendata selle ümbernimetatud raieviisiga metsa rohkem kui pärast lageraiet. Tegevuse lõppeesmärgiks on ikka küpse tulundus(majandus)metsa palkideks, pakkudeks, paberi- ja küttepuiduks saagimine.

Põllumehe peale ei vaata keegi viltu, kui ta sügisel põllult vilja koristab. Samamoodi kui põldur jälle uue seemne mulda külvab, istutab metsaomanik lagedaks raiutud langile uued taimed ja hooldab neid seni, kuni jälle mingit tarvitamiskõlbulikku materjali saab koguda, alates reha- või labidavarrematerjalist kuni jämedate palkideni. Seega on raieviisi uus nimetus tulevikku vaatav – uuendusraie.

Tulevikupuude valimine

Metsa saab ka külvata, kuid siis on oht, et kiirema kasvuga rohttaimed lämmatavad algselt väga väetid puualged ära. Seepärast kasvatatakse puutaimed enamjaolt peenra peal paarikümne sentimeetri pikkuseks ja viiakse alles siis metsikusse loodusesse, konkurentsivõitlusse.

Esimesel kolmel aastal hooldatakse seda puuistandust kui metsakultuuri, niites rohtu ja kiirema kasvuga lehtpuuvõsa. Piisava kõrguse ja tiheduse (metsaseaduse järgi hektari kohta 1000 kuuske või 1500 mändi, mis on vähemalt poole meetri kõrgused) saavutanud metsaosa nimetatakse noorendikuks.

Siit edasi tuleb valgustusraie korras esmane tulevikupuude valimine. Okaspuude kõrvalt raiutakse neid varjutama ja latva piitsutama kippuvad kiirema kasvuga kased, lepad, remmelgad. Heaks tavaks on olnud laialeheliste puude (saar, vaher, tamm ja künnapuu) säilitamine. Samuti saab noorte puude seast valida tulevikupuudeks sirgema tüvega isendid.

Selles vanuses on lisaks paarile tuhandele istutatud okaspuule kasvanud juurde teist samapalju või enamgi lehtpuid.

Valgustusraieiga kestab puistul seni, kuni jõutakse 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetrini (tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt). Heal juhul peaks jõudma langi kaks korda üle käia, kuid, nagu elus ikka, jääb mõni tegemine ikka hiljaks. Kiirustades ja üksnes allesjäävate puude vahesid mõõtes jääb hoopis tähtsam – puude kvaliteet, tähele panemata.

Tähtis harvendus

Järgmist etappi metsa kasvatamise protsessis nimetatakse harvendusraieks. Üldjoontes on põhimõte sama kui valgustusraie puhul, kuid selle töö käigus on võimalik osa väljaraiutud materjalist juba metsast välja vedada ja kasutada vastavalt kas peenpalgina, kütte- või paberipuuna. Päris palki esimese korra harvendusraie veel ei anna. Harvendusraiet tehakse puistutes vanusega alates paarikümnest aastast kuni lõppraie-eani.

Lühidalt kokkuvõetuna on teooria selline, kuid siia lisanduvad lugematud nüansid, mis sõltuvad puuliikidest, kasvukohast, metsaomanikust, töötegijast ja veel paljust muust. Seepärast tulebki iga metsaosa eraldi vaadelda ja tegutseda vastavalt olukorrale.

Võib juhtuda, et pärast mitmekordseid hooldusraieid on lõppraie-eani jõudnud puistust võimalik saada vaid kütte- ja paberipuud. Oli selline juhus, et terve hektar kase lageraiet ei andnud välja ühtegi kasepakku. Samas on vahel otstarbekas endisel talupõllul kasvanud kuusikus teha harvendusraie põdrakahjustust arvestamata ning viis aastat hiljem raiuda sanitaarlageraie korras juurdekasvu arvel langilt vähemalt viis tihumeetrit hektarilt aasta kohta enam.

Lage- ehk uuendusraie asemel võib kodumetsast kujundusraie abil saada mõnusa parkmetsa, kus on hea jalutamas käia ja seeni otsida. Metsas võib matkida ka looduslikke protsesse: majandada häil-, veer- või aegjärksete raietega.