Keskkonaministeerium: metsaseaduse väljatöötamisel on tehtud huvigruppidega tihedat koostööd
24.11.2016
ÕHTULEHT, Maria Rozbaum:
“Vastuseks erakonna Eestimaa Rohelised aseesimehe Züleyxa Izmailova artiklile „Rohelised: uus valitsus ei peaks jätkama Eesti lagedaks raiumisega“ pean vajalikuks kõigepealt öelda, et
planeeritavate muudatustega soovitaksegi soodustada alternatiivsete raieliikide kasutamist,” kirjutab Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Taivo Denks.“Väited keskkonnaorganisatsioonide mittekaasamisest ja lubaduste murdmisest on aga eksitavad.
uuendamise puhul on nii sel korral kui ka varasematel kordadel alates väljatöötamiskavatsuse etapist, kus rääkisime kavandatavate muudatuste eesmärgist, huvigruppidega tehtud sisulist koostööd ning kaastatud on olnud nii keskkonnaorganisatsioonid kui esindusorganisatsioonid.18. mail toimunud
kohtumisel ja sellele järgnenud väiksema ringi kohtumistel keskkonnaorganisatsioonidega jõuti ühisele arusaamisele, et kõik muutmise väljatöötamiskavatsuses väljatoodud probleemid vajavad lahendamist seaduse tasandil. Kõige teravamalt avalikkuse tähelepanu pälvinud kuusikute raievanuste teemas tõdesid huvigrupid, et viljakates kasvukohatüüpides on väärtusliku puidu saamiseks kuusikute raievanuse langetamine vajalik ja majanduslikult põhjendatud, kuid raievanuste vähendamisega peab kaasnema kompensatsioonimehhanism elurikkuse heaks.Lepiti kokku, et koos viljakate kuusikute raievanuse langetamisega astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks. Sellest on ministeerium on ka kinni pidanud. Kui suve hakul oli veel puudujääke loo-, sooviku-, laane- ja salumetsa tüüpides, siis tänaseks on kaetud kõik range kaitse puudujäägid loo- ja soovikumetsa osas ning laane- ja salumetsa tüüpides on vajakud vähenenud vastavalt 2600 ja 2100 hektari võrra.
Täiendavalt varasemale on nüüdseks keelatud raied hoiualade Natura metsaelupaikades. Salu- ja laanemetsade vajakute katmise võimaluste analüüsi tulemusel on olemasolevate kaitsealade
maadel välja valitud vastavate metsatüüpide kompaktsed alad, mida on võimalik erinevate meetmete abil majandamisest välja arvata. Salumetsade vajakute katmiseks võib vajalikuks osutuda päris uute kaitsealade moodustamine, mida plaanitakse teha riigimaadel.Lisaks inventeerib
viljakates metsatüüpides täiendavaid vääriselupaiku ka majandusmetsades. Kokku on meil ca 26% metsadest erinevate kaitsepiirangutega, kus saab kaitse-eeskirjadega seada ga sätestatust erinevad tingimused. Kokku on range kaitse all veidi üle 10% ja seal ei toimu mitte mingit . Rangelt kaitstavate metsade kogupindala osas on saavutatud ja looduskaitse arengukavades püstitatud eesmärk. Viljakate boniteediklasside (Ia, I) kuusikute raievanuse alandatakse, et raie lubamise alused oleksid kõigile üheselt mõistetavad.Täna kehtiva
ga seatud raievanused ei võimalda alati majandusmetsade viljakate boniteediklasside kuusikuid optimaalses eas kasutusse võtta, seetõttu väheneb puistute tootlikkus ning juure- ja tüvemädanike tõttu halveneb puidu kvaliteet. Hetkel peavad raiutavad kuusikud olema minimaalselt 80 aastat vanad, eelnõu kohaselt saaks raiet lubavaks vanuseks olema Ia boniteediklassis 60 aastat ning I boniteediklassis 70 aastat.Kuigi kõrvalseisjale võib tunduda muudatuse mõju väga suur, siis on oluline märkida, et üle 80%
ning 55% Ia ja I boniteediklasside kuusikutest, mis raievanuse alandamisel oleksid justkui täiendavalt raieküpsed, on juba praegu võimalik raiuda küpsusdiameetri alusel. Seega muudatuse mõjul ei kaasne kindlasti ulatuslikku , mille eest ekslikult hirmutatakse.Oluline on märkida ka, et minimaalne raievanus ei kohusta
raiuma, tal jääb alati õigus oma metsa kauem kasvatada. Selleks, et eelistaks kasutada teisi raieliike oleme leevendamas turberaietele ja valikraiele seatud piiranguid.Näiteks paindlikuma turbaraie puhul muutub metsa uuenemine kiiremaks, tänu millele on
ul lihtsam raietegevusi järkjärguliselt teostada ning surve tegemiseks väheneb. Metsaelustiku mitmekesisuse säilitamiseks kehtestatakse vastukaaluks raienormide leevendamisele säilikpuude jätmise kohustus ka turbe- ja valikraietel. Lisaks tõhustatakse muudatustega vääriselupaikade kaitset.Üle aasta ettevalmistatud seadusemuudatused on kooskõlastamisel justiitsministeeriumis ning kõigi eelduste kohaselt võiks jõuda valitsuse lauale arutamiseks tuleva aasta alguses. Olukord, kus keskkonnaorganisatsioonid on oma algse heakskiidu praeguses etapis tagasi võtnud, on kahetsusväärne, kuid ootame neid tagasi laua taha sisulist arutelu pidama.
juurdekasv on tuginedes Keskkonnaagentuuri värsketele andmetele viimastel aastatel olnud üle 15 miljoni tihumeetri. Raiemaht on viimasel kümnel aastal olnud keskmiselt 8 miljonit tihumeetrit. Seni kõige suurem on olnud see 2014 aastal, kui küündis 10,3 miljoni tihumeetrini. Seega ei ole põhjust rääkida raiel juurdekasvu mahtude ületamisest. Keskkonnaministeerium toetab ja aitab igati kaasa jätkusuutliku põhimõtetest kinnipidamisele.
Seda toetab ka uus koalitsioonileping, kuhu on sisse kirjutatud, et
raiemahud ei tohi olla suuremad kui juurdekasv,” selgitab Denks.