Keskkonnainspektor peab olema valmis nii sõimuks kui pisarateks
21.07.2016
TARTUPOSTIMEES.EE:
Jõudsime just praegu siia, ei jõudnud veel ära maksta, vabandasid kaks vene keelt kõnelevat keskealist meest Vorbusel, kui keskkonnainspektsiooni Tartu büroo juht Tanel Türna neilt harrastusliku püügiõiguse olemasolu kohta aru päris.
Oli laupäeva õhtu, kell oli kaheksa läbi ning Tartu Postimehel oli avanenud võimalus piiluda keskkonnakaitseinspektori töö köögipoolele. Põhiline siht oli küll Pangodi järv, kus toimetavat juba esimesed – mõistagi ebaseaduslikud – vähipüüdjad, kuid veel enne seda otsustas Tanel Türna läbi põigata Tartu külje all paiknevalt Vorbuselt, mis on tänavu harrastuskalastajate seas erakordselt populaarseks muutunud.
«Siitkandist tuleb palju kaebusi. Sõidetakse autodega mühinal üle põllu otse kalda äärde,» tutvustas Türna olukorda. Et aga Emajõe ääres on piiranguvöönd sada meetrit, kus igasugune mootorsõidukitega liiklemine on keelatud, on tegemist looduskaitseseaduse rikkumisega. Eelmisel aastal karistati selle eest ligi kahtekümmet inimest ja teist sama palju said suulise hoiatuse.
Selge sõnum
Kuigi oli puhkepäev ning ilm suurepärane, oli sedapuhku jõe ääres märgata vaid üht masinat. Kui arvestada üle põllu kulgeva isetekkelise tee suuri poriroopaid, on ausalt öelda paras müstika, kuidas tavaline sõiduauto kolmeliikmelise seltskonnaga sinna üldse kohale jõudis.
Keskkonnainspektori saabumisega polnud seltskond nähtavasti arvestanud, kuid bravuuritsema siiski keegi ei kippunud. Ju ei nähtud sellel erilist mõtet, pealegi pidid kaks meest hakkama tegelema harrastuspüügi eest tasumisega. Kolmas, autoomanik, oli küll tasu ära maksnud, kuid sellest, et autoga ei tohigi otse jõe äärde sõita, kuulis ta enda väitel esimest korda.
«Aga sealt tuli ju tee,» üritas ta end välja vabandada. Kuulnud, et see on isetekkeline ja pealegi eramaad läbiv «tee», ta vaid ohkas ja lubas auto jõe äärest minema toimetada, kuna väljavaade kuni 800 euro suurusest trahvist ei paistnud teda eriti vaimustavat.
Tanel Türna jättis trahvid siiski määramata ja piirdus kõigi puhul suulise hoiatusega. «Inimestele on antud sõnum, et käiakse ja kontrollitakse ja et ka ootamatus kohas võib inspektor välja ilmuda,» põhjendas Türna. «Lisaks oleme taganud selle, et järgmisel korral püüdma minnes on neil õigus olemas.» Meeste nimed salvestatakse aga andmebaasi ning kui nad kunagi veel sama asjaga vahele jäävad, peavad arvestama, et trahvist pääsu pole
Räuskamine ja sõim
Kuigi see seltskond käitus rahulikult ja koostööaltilt, möönis Türna, et tegelikult peab inspektor alati valmis olema ka selleks, et ta – viisakalt väljendades – kuu peale saadetakse. Eriti siis, kui tarbitud on ka vägijooke. Seetõttu minnakse pimedamal ajal reididele tavaliselt kahekesi.
Kuna menetluses olevaid juhtumeid on üha enam ja need on ka üha keerukamad ning administratiivsed tööülesanded neelavad lõviosa tööajast, siis Tanel Türna ise viimasel ajal väga sageli reididel ei käi. Kuid varem kuus aastat inspektorina tegutsenud mehele on teema tuttav ning ta nentis, et ega inimesed inspektoritega suheldes kuigi palju viisakamaks muutunud ei ole.
«Eks mundris inimese nägemine mingil määral distsiplineerib, ka siis kui on tegemist seaduserikkumisega. Otseselt füüsiliseks konfliktiks meil õnneks viimastel aastatel pole läinud, kuid räuskamist on ikka. Sellistes olukordades on õigem astuda paar sammu tagasi ja kutsuda kohale politsei,» rääkis Türna. Ta tõdes, et kohati võib inspektorite töö olla ka päris ohtlik.
Kõige karmimat sõimu saavat inspektsiooni töötajad kuulda aga hoopis naabrite omavaheliste tülide puhul. «Kui naabrid üksteise peale kaebavad, aga meie trahviväärset rikkumist ei tuvasta, siis helistatakse ja sõimatakse nii et maa must. Aga eks see on mingis mõttes nagu püsiklientuur, kes on naabritega tõsiselt tülli keeranud, ning tahavadki kaevata ja oma probleemidest järelevalveasutustega rääkida,» nentis Türna.
Ta lisas, et teiselt poolt võidakse inspektoreid mõjutada ka pisarate ja halamisega, eriti kui menetlust toimetav inspektor on naisterahvas. Samuti on mingitel põhjustel küsitud inspektoritelt nende sünnipäevade kohta ning üks firma, kellega on pidevalt probleeme, saatis jõuludeks inspektsiooni suure kommikarbi. «Igasugused kingitused me välistame ja ka selle kommikarbi saatsime neile tagasi,» teatas Türna resoluutselt.
Veel enne Pangodile jõudmist palusin Tanel Türnal meenutada tema inspektsiooniaja kõige markantsemat juhtumit.
«Paari aasta eest tuli meile üks naine, kes kahtlustas, et tema alumiseks naabriks olev noormees kiiritab teda Vene maffialt saadud uraaniga. Et kui ta läheb voodisse, hakkab suur varvas kohe valutama. Et tegemist võis olla uraani ja maffiaga, siis suunasime ta igaks juhuks edasi ühte teise asutusse,» muigas Türna.
Vähihullus
Toda tragikoomilist juhtumit meenutades jõudsimegi Pangodi järve äärde. Otse Tartu–Otepää tee äärde jääva järve kaldale on RMK rajanud kaks puhkekohta ning seetõttu on paik suvitajate seas erakordselt populaarne. Kuid lisaks suvitajatele meelitab see 91-hektarine järv ligi ka hordide kaupa vähipüüdjaid kogu Eestist.
Vähipüük on lubatud vaid augustis ja lubade alusel. Keskkonnaamet väljastab Pangodile igaks päevaks vaid ühe püügiloa, mis tähendab seda, et neile lubadele joostakse sõna otseses mõttes tormi ning suurem osa soovijatest jääb tühjade kätega. Kuid vähid tahavad ometi püüdmist ja nii võetakse järvelt matti salaja.
«Probleeme on siin olnud kogu aeg, kuid eelmisel aastal läks olukord hoopis hulluks,» rääkis Türna. «Konfiskeerisime rekordkoguse ebaseaduslikke püügivahendeid. On tulnud ka kriminaalasju, kuna ebaseaduslikult püütud vähkide arv on olnud nii suur, et keskkonnale on tekitatud märkimisväärne kahju.»
Teolt tabatud kodanikud endal üldjuhul mõistagi süüd ei näe ning salgavad nii palju, kui suudavad. Näiteks üks seltskond istus eelmisel suvel otse järve kaldal ja keetis parajasti vähke, kui inspektorid kohale ilmusid. Vähikeetjate sõnutsi polnud need aga sugugi Pangodi vähid, vaid hoopis Maximast kaasa ostetud, millega siis looduskaunisse kohta lihtsalt maiustama tuldi.
«Üks teine kord aga terve perekond jalutas ja püüdis käega vähki – nad nimelt eeldasid, et kui harrastusliku kalapüügiõiguse tasu makstud, siis on see lubatud. Sel kombel tekitati aga keskkonnale ligi viiesaja euro eest kahju ja ega keegi just liiga rõõmus lõpuks ei olnud,» nentis Türna.
Kuigi Pangodi kõige kibedam kontrollimise aeg algabki inspektoritel juuli teisest poolest, tehti tänavused esimesed kontrollkäigud sinna juba mais ning juunis saadi kätte ka esimesed mõrrad.
«Need tekivad paadisildade külge – see paneb kahtlema, et pigem on tegemist kohalike elanikega, kes hoiavadki prooviks püsivalt mõrda sees, et näha, kas vähk hakkab liikuma. Oleme paadisildade omanikega ühendust võtnud ja juhtinud nende tähelepanu sellele, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega ja nad hoiaksid silma peal, et keegi ei käiks seal mõrdu sisse panemas,» ütles Türna.
Viis seaduserikkumist
Kuna paati meil seekord kaasas ei olnud, võtsimegi luubi alla paadisillad. Kuid veel enne põikasime läbi maanteeäärselt puhkealalt, kus on probleeme ametlikult telkimisalalt autodega edasi sõitvate kodanikega, kuigi on paigaldatud vastav keelumärk.
Seegi kord oli üks ekipaaž märki eiranud ning pea järve kaldale välja sõitnud, kuigi ka Pangodi järve ääres kehtib saja meetri laiune piiranguvöönd. Et seal on ka maastikukaitseala, on inspektsioon siin üsna resoluutne ning välja on kirjutatud nii mõnigi trahv.
Järve äärde oli telgi püsti pannud pealtnäha ontlik perekond: isa, ema ja nende kaks kooliealist last. Keelumärki nad olid näinud küll, kuid sellest hoolimata sõitsid edasi. «Me oleme siin juba viiendat aastat, varem pole küll probleemi olnud,» tegi õlut rüüpav perepea suured silmad. Inspektor piirdus hoiatusega, kuid palus auto esimesel võimalusel parklasse viia.
Seejärel võtsime suuna paadisildade juurde. Visuaalsel vaatlusel ühtki ebaseaduslikku püügivahendit silma ei hakanud, kuid Tanel Türna märkis, et see ei tähenda, et neid järves kindlasti ei ole.
«On kohalikke, kes tunnevad järve nii hästi, et ankurdavad oma mõrrad ilma mingi märgistuseta järvepõhja ja käivad neid siis hiljem ära toomas. Selliseid püügiriistu on meil ülimalt keeruline avastada,» nentis ta.
Kuigi vähkide koha pealt jäime seekord nullipoisteks – ja tegelikult peaks see olema ju positiivne, sest ehk ongi omanikud oma paadisildadel rohkem silma peal hakanud hoidma –, pidi Tanel Türna neli suulist hoiatust veel tegema, põhjus ikka autodega otse järve kaldale sõitmine.
Nimelt põikasime enne tagasisõitu läbi järve teisel kaldal asuvast RMK Palumägede lõkkekohast, kus on samuti kena parkla ning järve äärde viiva teejupi ees konkreetne keelumärk.
Lisaks paigutas RMK eelmisel aastal edasisõitu takistava kivi, aga keegi on kivi alla süvendi kaevanud, nii et see on auku kukkunud, ning taas saab autoga üle sõita. Neljale seltskonnale ei tundunud keelumärk aga kehtivat ning nii võis järve kaldal imetleda masinaid vanast Žigulist uhke Toyota Hiluxini.
Kui kaks seltskonda suhtusid inspektori hoiatusse mõistvalt ning tunnistasid, et tõepoolest sai märki eirates valesti tegutsetud, siis Žiguli-poisid ja väikse valge Fiatiga kaldale vuranud naisterahvas üritasid protesti tõsta.
«Mina ei tea, geps juhatas mu siia!» raius naine. Kuigi Türna ütles talle selge sõnaga, et piirdub seekord suulise hoiatusega, ei tundunud naine sellest päriselt aru saavat.
«Kas te tahate mind karistada?! Kas te peate?! Kas seda on ikka vaja, olen avaliku elu tegelane!» muutus ta emotsionaalseks. Karistus jäi siiski tulemata, kuid nagu kõigile teistele, rõhutas Türna ka talle, et kui sama asjaga veel patustatakse, siis tuleb tõepoolest trahv määrata. Žiguli juht teatas inspektorile aga üleolevalt, et eks ta siis järgmine kord ei tee seda, mispeale Türna märkis, et see ongi asja mõte.
Õhtu lõppes siiski positiivsete nootidega. Väikebussiga järve kaldale sõitnud noored tunnistasid oma viga ning pärast sõiduki parklasse viimist hõikas juht inspektorile: «Aitäh mõistva suhtumise eest!»
——————-
Mullused seaduserikkumised ja trahvid
• Kalapüügiseaduse rikkumise eest algatati Tartumaal mullu 51 ja looduskaitseseaduse rikkumise eest 36 väärteomenetlust.
• Selgusetu kuuluvusega püügivahendeid konfiskeeriti 123 korral.
• Kalapüügiseaduse rikkumise eest trahviti 35 isikut kokku 5564 euroga.
• Looduskaitseseaduse rikkumise eest trahviti üheksat isikut kokku 2496 euroga.
