Kevadiseks metsaistutuseks tuleb valmistuda juba praegu

Pilt puudub

Erametsaomanikul on praegu õige aeg valmistuda kevadiseks metsaistutamiseks – täpsemalt oma ühistust taimi tellida.

Keskühistu Eramets kommunikatsioonispetsialist Toomas Kelt:

441_nurkKeskühistu Eramets on alustanud koostöös metsaühistutega taimesoovide kogumist metsapuutaimede ühistellimuseks 2017. aasta kevadeks.

Keskühistu Eramets tegevjuhi Priit Jõeääre sõnul on tellimuste esitamine ühistu kaudu erametsaomanikule kõige lihtsam ja mugavam viis. „Metsaomanikul pole vaja teha muud, kui edastada ühistule vajaminev taimede arv koos arve koostamiseks vajalike andmetega,“ rääkis Jõeäär. Tasuda tuleb peale taimede kättesaamist arve alusel.

Priit Jõeäär lisas, et sel aastal on erametsaomanikel võimalik tellida kodumaise päritoluga suletud juurekavaga kuuse-, männi-, kase- ja sanglepa taimi ning Eesti ja Leedu päritolu 3.-4. aastaseid paljasjuurseid kuusetaimi. Lisaks saab tellida suletud juurekavaga vahatatud kuusetaimi. „Taimi vahatakse selleks, et kaitsta kuuseistikuid männikärsaka eest. Eesti metsades on männikärsakas kõige hullem männi- ja kuuseistutuskultuuride kahjustaja,“ selgitas Jõeäär.

Taimede tellimusi saab esitada kuni 2017. aasta 31. märtsini või kuni taimi jätkub. Erandiks on vahatatud kuusetaimed, mille tellimusi saab esitada käesoleva aasta 1. detsembrini. Hindade kohta saab täpsemat infot kohalikust metsaühistust.

Keskühistu Eramets alustas metsataimede ühishangete korraldamisega aastal 2013. Eelmisel kevadel oli ühistellimuse maht üle 2,2 miljoni metsataime.

Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister Tarvo Aasver soovitab erametsaomanikul kindlasti tellida metsataimed läbi ühistu. „Põhjusi selleks on mitu. Kuna taimi tellitakse korraga suurtes kogustes, on kindlasti hind parem kui üksi ostes. Samuti korraldavad ühistud taimede laialiveo.“

Aasveri sõnul saab metsaomanik ühistust alati ka nõu ja abi. Tavaliselt uuritakse, kui palju taimi tuleb varuda, kust saada istutustorusid, kuidas taimi istutamiseks ette valmistada, kuidas neid säilitada jne.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juht Kadri-Aija Viik:

latitaimedKuna Riigimetsa Majandamise Keskuses taimi erametsade tarbeks ei jätku ja erataimlate toodang kipub nii mõnigi kord olema kõikuva kvaliteediga, seadis MTÜ Ühinenud Metsaomanike esindus oma sammud taimede otsingul hoopis Läti riigitaimlatesse Valmiera ja Jelgava lähistel.

Sellega, mida lõunanaabrite pool nägime, jäime väga rahule. Istandustes valitses kord, töökorraldus oli hea. Põldudel silm lausa puhkas – sirgetes ridades ühtlase kõrguse ja kvaliteediga puutaimed reas.

Istikute kvaliteedi tagab näiteks see, et erinevalt Eestist kogutakse Lätis puude seemned vaid spetsiaalselt selleks otstarbeks rajatud seemlatest, mitte metsast, nagu meil. Erandiks on ainult kask.

Peame oluliseks ka seda, et metsaomanikeni jõuavad Läti taimed eelnevalt kärbitud juurtega, korralikus pakendis ja taimed on ka hõlpsasti laaditavad. Lätist tuues lisandub loomulikult transpordikulu, kuid võrreldes Eestist pärit taimedega on hinna-kvaliteedi suhe ikkagi paremini paigas.

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liikmete aastane taimevajadus on 600 000-700 000 taime. Tänavu plaanimegi 2/3 sellest katta Läti riigitaimla toodanguga.

Praegu ongi saabunud paras aeg hakata järgmiseks aastaks oma taimesoove kirja panema: metsaomanikud saavad MTÜst Ühinenud Metsaomanikud potikuuske, paljasjuurset mändi, tamme, kaske, musta leppa. Paljasjuurset kuuske loodame Lätist samuti juurde saada, hetkel seda valikus ei olnud.

Tasub teada, et Läti taimlates leidus huvitavaid, kvaliteetseid ja samas soodsa hinnaga taimi ka iluaedadesse, mida on ühistu kaudu edaspidi samuti võimalik hankida.

0Shares