Kitsendused maaostul pigem soodustavad maaga hangeldamist
24.04.2014
MAALEHT, (Metsaleht):
Notarite Koda ja Eesti Erametsaliit soovivad, et põllumajandusministeerium muudaks maatulundusmaa ostmise reegleid.
Maatulundusmaa (põllumajandus- ja metsamaa) ostu reguleerib 2012. aastast kehtiv kinnisasja omandamise kitsendamise seadus. Selle järgi võivad Eestis nii eestlased kui välismaalased osta eraisikuna maa-tulundusmaad piiranguteta. Juriidilistele isikutele (nii välismaistele kui siinseile) kehtivad aga piirangud, kui nad tahavad osta suuremat kui 10ha kinnisasja, mis sisaldab põllumajandus- või metsamaad.
Kui see suur kinnisasi sisaldab põllumajandusmaad, saab juriidiline isik seda osta vaid juhul, kui on viimased kolm aastat tegelnud põllumajandusega. Kui sisaldab metsamaad, saab juriidiline isik seda osta vaid juhul, kui on viimased kolm aastat tegelnud kas põllumajanduse või metsamajandusega.
Tegelikus elus tekitavad seadusekitsendused kõige rohkem segadust, kui juriidiline isik soovib osta kinnisasja, mille koosseisus on nii põllumajandus- kui metsamaad.
Seadust tuleks muuta
Teema tõstatas eelmise aasta lõpus Notarite Koda, kuna notarid puutuvad seadusesegadusega oma igapäevatöös pidevalt kokku.
Koda saatis põllumajandusministeeriumile kui kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse kokkupanijale järelepärimise.
Selles küsiti, kuidas tuleks ikkagi kitsendusi rakendada puhkudel, kui kinnisasi on üle 10 hektari suur ning sellest enamuse moodustab põllumajandusmaa ja väiksema osa metsamaa; kuidas rakendada, kui põllumajandusmaad on selles üle 10 ha, ja kuidas, kui alla 10 ha. Mismoodi kitsendusi rakendada, kui nii metsa kui põldu on kinnisasjas üle 10 ha.
Põllumajandusministeerium selgitas, et lähtuda tuleks just põllumajandusmaa osakaalust. Selgitus Notarite Koda ei rahuldanud, kuna seadusetekstist sellist rakendust välja ei loe.
Koda kirjutas uue kirja, kus nendib, et põllumajanduse eelistamine ja metsamajanduse alavääristamine ei ole põhiseaduse kohane. Koja ettepanek oli seadust muuta ja arutellu kaasata erametsaliit ning metsa- ja puidutööstusliit.
Oli ühisnõupidamine, kuid ministeerium jäi ikka oma seadusetõlgenduse juurde.
Nüüd on ka Eesti Erametsa-liit oma seisukohad kirja pannud ja ministeeriumile saatnud.
Põld on ületähtsustatud
Kui üldisemalt ütelda, soovib liit kitsenduste kaotamist, kuna päris elu on näidanud, et need tegelikult ei takista maaostu, kui juriidiline isik maad ikka väga soovib. Kitsendused hoopis soodustavad skeemitamist ja maadega hangeldamist.
Liit toob näiteks, et tingimustest mööda hiilimiseks ka-
sutatakse lihtsat skeemi, et ostja polegi firma, vaid mõni selle osanik, kellele eraisikuna kitsendused ei kehti. Maad edasi müües võidakse suur kinnisasi tükeldada 10 ha väiksemateks tükkideks, mille puhul ei kehti kitsendused ka juriidilisest isikust ostjale.
Erametsaliidu arvates on , kitsendused pigem kahjulikud, kuna need ähmastavad turgu, mõjutavad turuhinda, muudavad aeglasemaks protsesse, mis maa tegelike tootjate kätte viiks.
Eraldi küsimusena võtab liitki ette põllu- ja metsameeste vastandamise. Kirjas on nenditud, et Eestis levib väär seisukoht, nagu metsa majandamine ei vajakski erilisi oskusi.
Erametsaliit märgib, et metsanduses on tegelikult riskid suuremad: kui põllul tehakse viga, saab seda järgmisel aastal parandada, kuid metsas tehtud viga võib rikkuda 70-80aastase majandamistsükli.
Kogu kirjavahetuse kitsenduste teemal leiab põllumajandusministeeriumi kodulehe dokumendiregistrist.
Miks tuleks kitsendustest loobuda?
Erametsaliidu arvates need:
■ vastandavad tarbetult põllu- ja metsameest;
■ moonutavad turgu ja toovad kaasa ebaõiglase hinna maa müüjale;
■ toovad kaasa ohu, et tükeldatakse pärandkultuuri objekte ehk põlistalusid;
■ piiravad ausat ettevõtlust ja loovad võimaluse maaga hangeldada;
■ võivad tuua kaasa kaose seniste tehingutega, kui neid põllumajandusministeeriumi uue tõlgenduse korral tühistada tuleb.
Allikas: Erametsaliidu kiri 4. aprillist 2014
