Kui vajad metsakonsulendi nõu

29.09.2015

Metsakonsulent Ülle Läll, õppeleht SINU METS:

Mis vahe on kutsetunnistusega ja kutsetunnistuseta konsulendil?

Kutsetunnistusega metsakonsulent on metsandusliku hariduse ja töökogemusega spetsialist, kes on sooritanud kutseeksami. Teemad, millega tema poole pöörduda saab, haaravad kõike metsanduse algtõdedest kuni omandisuhete või maksustamiseni. Konsulent aitab vormistada metsa majandamise dokumente ja toetusetaotlusi, annab soovitusi metsa raieks ja uuendamiseks ning metsakultuuride ja noore metsa hooldamiseks, aitab metsamaaparandust planeerida.

Palju tuleb meil kokku puutuda ka metsakahjustuste vältimise võimaluste selgitamisega ja anda hinnanguid kasvava metsa väärtuse kohta. Koos konsulendiga saab läbi arutada, mis ettevõtlusvorm oma metsa majandamiseks valida.

Sõltumatuse deklaratsioon

Kutsetunnistusega konsulentide üks erinevus kutsetunnistuseta konsulentidest on, et nad on kohustatud järgima kutse-eetikat. Nad on allkirjastanud sõltumatuse deklaratsiooni, on sellega lubanud vältida huvide konflikte ja hoida kliendi info konfidentsiaalsust. Nende nõuanded on erapooletud ja nad ei püüa metsaomanikku suunata mõne konkreetse metsafirma teenust kasutama. Konsulent pakub alati variante ja valiku tegija on metsaomanik ise. Kui konsulent on kuidagi seotud mõne firmaga, keda ta soovitab, peab ta seda metsaomanikule ütlema.

Kutsetunnistusega konsulentide kontaktid (ka sõltumatuse deklaratsiooni) leiab erametsaportaalist www.eramets.ee. Nad ise tegutsevad metsaühistute juures, mis on valdavalt mittetulundusühingud, ja neil on õigus anda nõuandetoetusega rahastatud nõu.

Toetusega rahastatud

Metsaomanikul on õigus valida konsulent ükskõik millise ühistu juurest. Arvestada tasub sellega, et konsulendi sõidukulud tuleb tellijal maksta. Kui valida konsulent piirkonnast, kus asub ka mets, on kulud kõige väiksemad.

Toetusemeetmega on seatud piir, et ühe kalendriaasta jooksul võib metsaomanik saada nõu kuni 15 tunni ulatuses. Sellest kaks tundi on lihtsustatud nõuanne, kus lepingut ei sõlmita. Seda nõuküsimisvarianti saavad tasuta kasutada kõik metsaomanikud. Ainus asi, mis konsulendile avaldada tuleb, on isikukood. Seda on vaja nõustamise deklareerimiseks, et konsulent oma töö eest tasu saaks. Konsulendid ei ole kuupalgaga, vaid saavad tasu üksnes deklareeritud töötundide eest, tegutsedes tavaliselt metsaühistu juures kas ettevõtjana või võlaõigusliku lepingu alusel.

Mõnikord on metsaomanik-ke isikukoodi küsimine pannud imestama. Elu on aga näidanud, et vahel on isikukoodi vaja ka selleks, et vaadata, kas küsija ikka on metsaomanik.

Metsanduslikku tasuta nõu saavad Eestis ainult metsaomanikud. Kahjuks on olnud inimesi, kes konsulente ära kasutavad. Enamasti nii, et kui toetusega kaetud nõuandetunnid on ära kasutatud, suheldakse lühikese ajavahemiku jooksul veel mitme konsulendiga. Aga on olnud ka juhtumeid, mil nõu küsijal tegelikult metsa polegi.

Üle kahetunnilise nõuande puhul sõlmib metsaühistu metsaomanikuga nõustamislepingu ja soovi korral vormistatakse kirjalik nõuanne. Siit alates on toetusega rahastamine metsaühistusse kuuluva ja mittekuuluvametsaomaniku puhul erinev. Metsaühistu liige saab tasuta nõu ka järgneva 13 tunni eest, kuid mitteliikmed peavad tasuma omafinantseeringu, milleks on 50% nõuandetunni hinnast. Tunnihinnad võivad konsulentide ja teemade lõikes olla erinevad.

Kui nõustamist on rohkem kui 15 tundi, tuleb kõigil metsaomanikel piiri ületava osa eest ise maksta.

Kui tunnistust pole

Seadus ei keela kellelgi tegutseda konsulendina. See tähendab, et Eestis tegelevad metsaomanike nõustamisega ka kutsetunnistuseta konsulendid. Õigluse huvides tuleb öelda, et nad ei pruugi sugugi anda halvemat nõu – kutsetunnistuse puudumisel on erinevad põhjused.

Kuid kutsetunnistuseta konsulendi teenust kasutades tuleb metsaomanikul arvestada, et kogu nõuandeaja eest tuleb tasuda ise ja erapooletuse kohustust pole deklareeritud. Valvas tasub olla ehk siis, kui kutsetunnistuseta konsulent oma töö eest tasu ei soovi, sest tasuta lõunaid ei ole olemas.