Kuivad halupuud kõlisevad kokkulöömisel

PÄRNU POSTIMEES, Silja Joon:

Audru vallas Põhara külas oma kodutalus küttepuude tootmisega tegelev ettevõtja Teet Killing soovitab lehekuulutuse kaudu halukoorma tellijal küsida müüjalt kindlasti, millal puud on tehtud ja kus neid on hoitud.

“Kas ülesuve ja varju all? Puu kuivab ka ilma varjuta, aga siis võtab kuivamine rohkem aega,” selgitab 19 aastat küttepuid tootnud talunik. Väike vihmasabin või lumi ei tee puuriidale häda, aga kui sellele sajavad kaela kõik sügisvihmad, on halb.

Puuriidale ei kõlba katteks koormakate – see sobib rohkem puude ühekordseks katmiseks, pikemal hoidmisel hakkab vesi sellest läbi jooksma. Puuriida katmiseks sobib hästi näiteks vana tent, eterniit, plekk ja kasvuhoonekile.

Halupuu hind on langenud

Killing kõnnib asjalikult ühe puuvirna juurest teiseni ja surub niiskusemõõdiku puusüü sisse. Kui see näitab niiskussisalduseks 18–20 protsenti, on puu kütteks sobiv.

Teadmiseks, et tisleritööks sobiva puidu niiskustase on kaheksa protsenti. Muidugi, kui halu otsast niiskust mõõta, on näit väiksem kui keskelt mõõtes. Ja ega tavainimesel olegi sellist niiskusemõõtjat kusagilt võtta. Rohkem käib jutt selle ümber, kas tegu on kuiva või metsakuiva puuga, teab Teet Killing, kes on ühtlasi erametsakeskuse Pärnu maakonna metsandusvaldkonna konsulent.

“Teadmiseks, et kütta võib metsakuiva männi, kuuse ja saarepuuga, aga mitte mingil juhul lepa ja kasega. Need pole metsakuivana küttekõlblikud,” tõdeb ta.

Halupuude jaoks vajaliku lehtpuud ostab ettevõtja metsafirmadelt juba detsembris.

Kokku ostab Killing aastas 500–600 tihumeetrit puitu, millest saab vähemalt 700 ruumi halupuid. Eraldi virnades on sanglepp ehk must lepp, hall ehk valge lepp, saar ja kask. Okaspuid ta ei osta. Killingu mitme meetri kõrgune haluvirn on lõhutud ja puistena kuivama pandud jaanuaris. Nüüd on halud nii kuivad, et kui neid kokku lüüa, siis puit kõliseb, näitab peremees.

Kuivade ja märgade halgude hinnavahe on 10–12 eurot ruumimeetri kohta.

Inimesed on muutunud teadlikumaks, aga teadlikum on eeskätt see, kel on raha. Näiteks on neid, kes ostavad märja halupuu ja panevad kodus riita kuivama või jätavad selle Killingu õuele kuivama. Kuuris märg puu ei kuiva.

Killingu sõnade kohaselt on turul palju madala hinnaga küttepuude müüjaid. “Tänavu on küttepuu paar eurot odavam kui mullu,” pakub Killing. Ehk jäi inimestel eelmisest talvest puid üle?

Ettevõtja hinnangul sõltub küttepuu hind sellest, kui palju on turul parajasti küttepuu tegijaid. Igal aastal lisandub kümmekond tegijat ja neist kaheksa järgmisel aastal ei jätka. Nähakse, et töö on raske, või tehti metsa ja osa sellest jäi üle ning pandi müüki. See oli ühekordne ettevõtmine.

Riidas või hunnikus?

Kui turul on palju odava küttepuu müüjaid, kiputakse klienti tõmbama kogusega, teab Killing. Selleks peaks teadma mõisteid puistekuupmeeter ja riidakuupmeeter ehk ruumimeeter. See tähendab, et lubatakse tuua kümme ruumi puid. Kui koormatäis halge maha kallatakse, selgub pärast riita ladumist, et neid on vähem.

Üks ruumimeeter 33 cm pikkusi laotud halgusid võrdub samasuguste puude 1,68 puistekuupmeetriga. On selge, et riidas puude õhuvahed on väiksemad.

Kes niimoodi klienti petab, solgib kõigi küttepuude müüjate mainet.

Teet Killing on loobunud puude riita ladumisest. Tema arvestus käib ainult puistekuupmeetri järgi. Autokasti läheb kümme ruumi puid. Ettevõtja on nõus minema riita koos kliendiga pärast üle mõõtma ja kui vaja, siis puid juurde tooma.

Tegelikult pole halupuude tegemine Killingu põhiline leib. Et ettevõtjal on neli halumasinat, pakub ta saagimis- ja lõhkumisteenust. Näiteks toodab grillsöetootjale halgusid.

Võrkkotis puud on mugavate inimeste mood, tõdeb Killing. Selline halupuu on ligemale kolmandiku võrra kallim. Aga üldiselt ehitatakse hoolega küttekoldeid. Soome unikiviahjude halustandard näeb ette 33sentimeetrist halgu ja nii on meiegi tarbijad hakanud eelistama 30–40sentimeetrist küttepuud.

Soome ehitusseaduse kohaselt peab igas elamus olema kahte tüüpi küttekoldeid, üks neist biokütusel. “See on strateegiline nõue, et elektri puudumisel inimesed külma ei jääks,” selgitas metsandusekspert.

Kas tänavu tuleb külm talv, seda Killing ennustada ei osanud. “Vanad inimesed ütlevad, et seeneuputus toob külma talve,” pakkus ta. Igal juhul on Killing kindel, et hiljemalt oktoobri lõpuks on tal kuiv puu otsas. “On olnud aastaid, kui kuiv halupuu on otsas juba augusti lõpus,” lisas ta.

0Shares