Lambakasvatajad valmistuvad huntide suuremaks rünnakuks

23.11.2015

MAALEHT.EE, Heli Raamets:

Priit Hinto on lammaste kaitseks aedu ehitanud ja loodab edaspidi selleks ka hüvitist saada.

Priit Hinto on lammaste kaitseks aedu ehitanud ja loodab edaspidi selleks ka hüvitist saada.Raivo Tasso

Kuna katku tõttu on metssigade arv kõvasti kahanenud, võivad hundid hakata rohkem lambaid murdma. Selle ennetamiseks saavad kasvatajad riigi toel aedu rajada ja karjakoeri soetada.

Viis aastat tagasi Tartumaal Läti külas Latika talus lambaid pidama asunud Priit Hinto toona aedade rajamiseks toetust ei saanud. “Mulle öeldi, et siinne kant ei ole hundiohtlik piirkond,” kostis ta.

Paar aastat tagasi viisid aga hundid tema karjast 13 lammast ära. Lisaks noolivad igal aastal tallesid merikotkad – mõnel aastal on väiksemaid tallesid ära viidud ja mõnel korral suuremaid rapsitud. “Merikotkad viivad ka kümnekilose looma ära, olen ise näinud,” tõdes mees.

Nüüd, kui Lõuna-Eesti metsad on metssigadest pea tühjad, kummitab aga hirm, et hundid võivad senisest rohkem hakata lambaid himustama. Kuna Priit on ka jahimees, teab ta, et paarikümne kilomeetri kaugusel Puhja kandis jäi metsakaamera ette korraga 14pealine hundikari. Paar nädalat tagasi tuli tema talust vaid 15 km kaugusel põdraaju käigus metsast viis võsavillemit välja.

Huntide toidulaud oleneb metssigade kadumise järel suuresti metskitsedest. Kui kitsedele on soodne talv ja neid jagub, on lootust, et kiskjad ei tule koduloomade kallale. Karmi talve järel võib aga villakandjaid ähvardada suur oht.

“Parem karta, kui kahetseda. Ehitada aedu ja valmistuda,” võtab Priit Hinto olukorra kokku.