Maaleht: väikesed metsad, suured mured
25.06.2015
Kõige sagedasem soov, millega metsaomanik ühistu poole pöördub, on teada saada oma metsa väärtus, teiseks vajavad omanikud ühistu abi toetuste taotlemisel esitatavate dokumentide täitmisel, kirjutab tänane Maaleht.
Artikkel “Väikesed metsad, suured mured” keskendub väikemetsaomanike probleemidele Rakvere Metsaühistu juhtide konsulentide pilgu läbi.
Väikemetsaomanik üksinda ei saagi toetuste taotlusteks õigeks ajaks pabereid kokku. Probleeme ja segadust külvavad ühistu esindajate sõnul ka looduskaitselised piirangud. Metsakonsulent Lembit Uuk kirjeldab olukorda: “Natura toetuse jaoks peab inimene igal aastal üle vaatama, kas ja mis on muutunud. Segadust on sellega palju.”
Väga väikeste metsamaade omanikele on keerulised just metsa müüki puudutavad küsimused, kirjeldab konsulent. Väga palju tüüdatakse inimesi metsa kokkuostu soovidega. “Metsaregister on avalik, sealt saadakse andmed. Siis otsitakse kontaktid ja hakatakse väikemetsaomanikke pakkumistega pommitama,” tõdeb Uuk. “Tohutu suur surve on metsaomanikele, see on väga häiriv. Eriti ebameeldivaks muudab sellise tegevuse asjaolu, et mets püütakse inimeselt kätte saada naeruväärse hinnaga. Alguses pakutakse prooviks väga odavat hinda, ja kui inimene nõus ei ole, hakatakse tasapisi hinda tõstma,” räägib Uuk.
Linnade ümbruses on metsad rohkem majandatud ning tööd ja probleemid selle võrra erinevad. Inimesed, kes käivad tõmbekeskustes tööl, saavad üldjuhul rohkem palka. Seejuures on nad sageli hõivatumad ning elavad tihtipeale oma metsast kaugel.
Metsaomanike tegevust mõjutab piirkonniti erinevalt ka looduskaitseliste piirangute seadmine. Viimasel ajal on näiteks vääriselupaiga küsimus saanud väga aktuaalseks Lääne-Virumaal.Metsades keelatakse kogu tegevus ära. Seejuures on tegu küpsete metsadega, mille väärtus on üpris kõrge. “Tegu on praktiliselt konfiskeerimisega,” ütleb Rakvere Metsaühistu tegevjuht Lauri Salumäe.
Rakvere Metsaühistu konsulendid leiavad, et olenemata piirkonnast ja probleemidest, on igal juhul kasulik kuuluda ühistusse. Metsaühistu liikmed on põhimõtteliselt selle omanikud, ja nii nagu iga organisatsiooni puhul, on ka metsaühistu eesmärk tuua kasu selle omanikele,” rõhutab konsulent Kalev Jaanson.
Loe lisa Maalehest.
