Masinad vaikigu – täna algab metsades linnurahu
15.04.2016
HARJU ELU: 15. aprill on see päev, millest alates ei tohi riigimetsades kaks kuud suuremahulist lageraiet teha. Teemat selgitab Meelis Uustal Säästva Eesti Instituudist.
Mida linnurahu endast kujutab?
Meelis Uustal: Riigimetsa Majandamise Keskus kuulutab välja kahe kuu pikkuse perioodi, kui nad ei teosta lageraiet, et säästa lindude elusid, kes parasjagu pesitsevad; aga samal ajal säästa ka metsi, sest kevadisel ajal on nii ehk naa väga tülikas metsa raiuda.
Millal säärane kena traditsioon nagu linnurahu alguse sai?
2002. aastal. Sellest ajast peale on sellega ühinenud ainult RMK. Kindlasti oleks väga mõistlik, kui ka erametsaomanikud ja metsafirmad linnurahuga ühineksid ja sellest ka teada annaksid.
Mõtleme nüüd lindude peale. Palju linde Eestis üldse kokku pesitseb?
On antud sellised hinnangud, et kaheksa miljonit paari pesitseb metsades.
Metsalinde on meil kuskil sada liiki, kes vajavad rohkemal või vähemal määral mingisugust metsatüüpi, kus pesitseda.
Miks algab linnurahu just 15. aprillil?
Tegemist on teatud tüüpi kompromissiga. Ornitoloogide seisukoht oli, et kõige mõistlikum oleks, kui raierahu kestaks 1. aprillist 31. juulini, sest lindudel on pesitsemisaeg erinev ja ka pesitsuskestus on erinev.
Kui praegu kestab raierahu 15. aprillist 15. juunini, siis loomulikult ei kata see ära kogu lindude pesitsusperioodi ja tegelikult mitmed raietele, mürale ja häirimisele tundlikud linnuliigid jäävad selle kahe kuu perioodi seest välja. Nad kas alustavad pesitsemist varem või lõpetavad hiljem.
Kui palju on linnurahu aidanud kaasa lindude arvukuse tõusule?
Selliseid uuringuid ei ole minu teada tehtud. Loogiline järeldus oleks see, et paljud linnuliigid on saanud selle üürikese aja jooksul ikkagi pesitseda ja loodetavasti õnnestunult.
Mis saab metsameestest, kes RMK metsades linnurahu rikuvad?
Ma arvan, et see on küsimus keskkonnainspektsioonile, kas nende jaoks raierahu on miski, mille järgimist nad jälgivad. Tegemist on vabatahtlikult võetud kohustusega. Ilmselt kui raierahu rikutakse, siis kardetavasti ei juhtu nende inimestega midagi. Siin on kindlasti vaja toonitada, et mida see raierahu ikkagi tähendab. Tähendab seda, et lageraieid ei toimu, aga samal ajal toimuvad ikkagi kraavikallaste puhastamised, harvendusraied kusagil noorendikes, toimub palkide väljavedu metsadest.
Kas teie arust peaks raierahu traditsiooni tulevikus ka jätkama?
Kindlasti. Samas tuleks mõelda, kuidas tulemuslikkust parandada.
Üks asjaolu, millega me peame arvestama, on see, et meil kevaded muutuvad varasemaks, mis tähendab ka seda, et ühest küljest linnud jõuavad varem kohale, hakkavad varem pesitsema ja tekib küsimus, kas oleks mõistlik raierahu algust ettepoole tuua.
Kindlasti võiks selle teema uuesti tõstatada, ja miks mitte ka selle, et raierahu kehtiks kõikides metsades ja mitte ainult selles kitsas vormis, et lageraieid ei toimu.
Milliseid meetmeid peaks Eesti metsalindude kaitseks veel rakendama?
Siin tuleb ennekõike lähtuda liigispetsiifiliselt. Kui vaadata, millised metsalinnud on meil kõige rohkem ohustatud, siis need on just sellised linnud, kes vajavad vanu metsi ja vanu okaspuudega metsi. Tuleks vaadata, kas on veel Eestis selliseid väärtuslikke vanu puistusid, mida tasub säilitada ja kaitse alla võtta.
Arvamus
Ka kaitseministeeriumile kuulub metsa
• Keskkonnaameti metsahoiu spetsialist Toomas Rebassoo sõnul on Eestist metsaga kaetud 51,1 %. “RMK majandada olev keskkonnaministeeriumi valitsetav riigimets moodustab sellest 38%, lisaks tegeleb RMK asutustega sõlmitud kokkuleppe alusel kaitseministeeriumi valitsetava riigimetsa majandamisega ning korraldab metsa majandamist jätkuvalt riigi omandis oleval (reformimata) maal – kokku ligi 50% metsa pindalast,” ütleb ta.
• Harjumaa metsasuse protsent on 51,5, mis sisuliselt kattub Eesti keskmisega. “RMK metsasid on nendest 33%, lisaks jällegi kaitseministeeriumi valitsetav riigimets ja jätkuvalt riigi omandis olevad maad – kokku pea 50%,” ütleb Rebassoo.
• Harjumaal on kaitse alla võetud erinevaid metsatüüpe ja kooslusi. “Suuremad metsakaitsealad on Põhja-Kõrve-maa looduskaitseala, Nabala-Tuhala looduskaitseala, Suurupi looduskaitseala, Muraste looduskaitseala jpt. Harjumaale ulatuvad Lahemaa rahvuspark ja Kõrvemaa maastikukaitseala. Sõltuvalt vajadusest ajakohastatakse ja muudetakse olemasolevate kaitsealade kaitse-eeskirju, kohendatakse välispiiri ja tsoneeringut. Uusi kaitsealasid ei ole Harjumaal hetkel kavas moodustada,” lisab Rebassoo.
