Metsageeniga nõuandja

22.08.2016

ÄRIPÄEVA LISA:
Erametsaorganisatsioonid tunnistasid tänavu asjatundlikuks metsandusnõuandjaks Tiit Kosenkraniuse, kelle klientideks on MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liikmeskond olnud juba neli aastat.
Aastatepikkune tihe side metsaga ja pidev enesetäiendamine nii koolitustel kui ka kolleegidega kogemusi vahetades on aidanud tema teadmised lihvida väärtuslikeks ja tasakaalukateks nõuanneteks.
Tiit on metsas elanud ja töötanud kogu elu: pärit metsameeste perest, metsarohkes keskkonnas üles kasvanud, õppinud metsatehnikuks, pidanud kõiksugu metsaga seotud ameteid, toimetanud oma pere ja naabrite metsades.

“Isa oli mul metsavaht ja sündisin-kasvasin sealsamas Kikerpera külas, kus praegu elan. Vahepeal tuli linnas ka elada ja koolis käia. Idee Luuale kooli minna tuli väga varakult ning 1977. aastal lõpetasin Kaarepere sovhoostehnikumi metsatehnikuna,” meenutas ta. Tiit on töötanud riigimetsas, olnud metsavaht, metsatehnik ja abimetsaülem. Pikalt töötas ta Tori näidissovhoosis, kus täitis sisuliselt metsniku kohuseid.

Puhub kodukülale taas elu sisse.

Kosenkraniuste pere lahkus Kirkerpera külast, kui Tiit oli paariaastane, kuna külla rajati nõukogude raketibaas. “Kodukanti tagasi jõudsin 1996. aastal. Tagastatud maad olid võssa kasvanud. Isa ja vend olid kodukülas juba ees, nendega koos hakkasime seal hoogsalt majandama. Koos naabrite ja kaasomanikega tegime ühe suure kinnistu, tasapisi ostsime oma perega teiste osad välja,” kirjeldas metsamees, kel endal on nüüd metsa pisut üle 100 hektari.

“Nõu ja abiga aitan majandada sugulaste ja naabrite maid. Inimesed on vanemaks jäänud ja vajavad abi ka küttepuude tegemisel. Eks neid asju tuleb korraldada. Töötasin mitmed aastad ASis Pärnu Mets harvesteri ja kokkuveotraktori peal – selle asutusega on mul hea koostöö siiani püsinud,” märkis ta.

Kosenkraniused on Kikerpera põliselanikud. Külas, mis vahepeal oli peaaegu tühi, on neil nüüd taastatud ja uuesti üles ehitatud kuus endist talukohta ning Tiidu sõnul on see paik, kuhu kogu suguvõsa vähemalt jaanipäevaks alati oodatud on.

Tiidu tegevust kodukandi elu edendamisel hindavad nii kohalik omavalitsus kui ka oma küla rahvas. Ta on olnud nominent Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse tunnustusüritusel, saanud 2014. aastal Surju valla vapimärgi. 2010. aastal pälvis ta muu hulgas ka Eesti talumetsa-majandajate konkursil teise koha.

Metsaühistu kasvas üle-eestiliseks. Metsandusnõuandjaks saamine kujunes välja loogilise jätkuna aastatepikkusele tegevusele.

2009. aastal alustasid Tiit Kosenkranius ja Kadri-Aija Viik omavahelist koostööd esmalt Kikerpera metsühistu asutamisega. Kuna metsaomanike vajadus nõustamise ja metsandusalaste tööde järele kiiresti kasvas, koondusid 2012. aastal mitmete toimivate metsaühistute liikmed Pärnu-, Viljandi- ja Valgamaalt täiesti uude metsaühistusse – MTÜ Ühinenud Metsaomanikud. 2013. aastal sooritas Tiit kutsekvalifikatsiooni eksami ja sai atesteeritud metsakonsulendiks.

Tiidu konsulenditeenuste nimekiri on pikk, kuid peamiselt tegeleb ta metsatööde planeerimisega. “Omanikuga koos paneme plaani paika ja arutame läbi, mida ja kuidas teha, sealt edasi jätkavad metsatööde korraldamisega metsameistrid,” rääkis ta ja lisas, et nõustamisteenus on üha populaarsem, kuna väikeomanikul, kes põhitegevusena metsaga ei tegele, on omal käel kasvõi puidu müüminegi keeruline.

Ühistu kaudu müümisel kogunevad aga suured müügimahud. Puiduturul hinnad kõiguvad, aga ühistu kaudu müües on võimalik seda kõikumist koostööna minimeerida. “Realiseerime puitu läbi metsaühistute asutatud Eesti Puidumüügikeskuse, mille aastane müügimaht on üle 500 000 tihumeetri. Nii on võimalik soodsamaid lepinguid saada ja hinnad ühtlasemad hoida. See on suureks abiks väikeomanikule, kes tahab mõnekümne tihumeetriga turule tulla,” kinnitas Tiit.

Igale metsatükile tuleb konsulendi sõnul läheneda individuaalselt, teha omapoolsed soovitused, lähtudes omaniku soovidest ja metsa iseloomust.

Kui omaniku soov on mets korda teha, hakatakse arutama, millist raiet oleks mõistlik teha. Lageraie on vaid üks paljudest võimalustest ning nii mõnigi metsaomanik soovib hoopis teha kujundus-raiet, et säilitada taluümbruse vana mets ja seal linnaelust puhkamiseks jalutamas käia.

Metsa eluringist ei saa ühtki etappi välja lõigata.

Metsandusnõustaja missiooniks on eelkõige ikkagi see, et metsa majandamine toimuks kompleksselt: “Ühtegi etappi metsa eluringist välja lõigata ei saa. Meie ülesanne on omanikule selgitada majandamise koguprotsessi. Lageraiet soovitades pakume kohe välja ka metsauuenduse, ehk siis uue metsa istutamise võimaluse. Läbi meie ühistu liikus kevadel üle poole miljoni metsapuu taime – hakkajamad ühistuliikmed korraldavad oma töid ise, aga paljudel aitab ühistu kõige muu hulgas ka metsaistutamise ja ka metsanoorendike hooldustöid korraldada,” kirjeldas ta.

“Näen metsakonsulendi tööd tihedalt seotuna metsaühistuga. Tõsi, nõuanne peab olema sõltumatu – metsakonsulent kirjutab alla sõltumatuse deklaratsioonile – seega ei pea nõu küsiv inimene küll olema ilmtingimata metsaühistu liige, ent nõustamistoetusi makstakse metsa-ühistute kaudu. Niisugune olukord aga tekitab tahes-tahtmata seotuse konsulendi, ühistuja kliendi vahel. Lisaks on oluline, et nõuandmisele järgneks ka reaalne tegevus, sest seda meie poole pöördujad ju ootavadki. Üksikkonsulendil on keerulisem metsaomanikule midagi praktilist pakkuda, selleks on metsaühistutel oluliselt paremad võimalused,” selgitas Tiit.

“Oleme oma metsühistus seadnud eesmärgiks, et tegeleme kõikide probleemidega, mis omanikul tekkida võivad, vajadusel seisame kasvõi kõrval ja ja hoiame tal käest kinni,” lisas ta muheledes.

Ühiselt lihtsam probleeme lahendada.

Erametsaliidu kaudu püüavad metsaomanikud mõjutada ka seadusandluse kohendamist.

“Kõigile ei ole veel kohale jõudnud, et me elame kapitalismis. Inimestel on pahatihti suhtumine stiilis “mets on kõigi oma, käin ja sõidan kus tahan ja teen, mis meeldib”. Tänapäeval on aga igal metsatükil omanik ja oma tegevuses tuleb kõigil sellega arvestada. Aitame omanikel jahimeestega suhelda, oleme sõlminud muu hulgas maaomanike nimel jahiseltsidega jahinduslepinguid. Eks me jõudumööda korrastame seda valdkonda, aga muutused võtavad aega,” tõdes Tiit.
Turg on metsakonsulendi sõnul “üldiselt viisakas” ning vargusejutte on väga vähe kuulda. “Materjalimüügi dokumendid ja puidu päritolu on hästi kontrollitav, kuni kännuni välja. Omanikul on võimalik meie korraldatud metsatööde käiku läbi interneti Vahelao programmi abil jälgida. Eks vahel satub ikka vastuvõtule ka neid, kes on uisapäisa oma raieõiguse maha müünud. Tullakse, näpus kasutusvalduse lepingud, mille kohaselt omanik vastutab kõige, kasutusvaldaja aga eimillegi eest. Varasemaga võrreldes on inimesed siiski ettevaatlikumad – tulevad, küsivad ja näitavad lepingud ette juba enne allkirjastamist,” rääkis ta.

“Tulnud on ka inimesed, kes soovivad oma metsa koos maaga maha müüa, kuna ei oska seda majandada. Enamasti oleme suutnud nad ümber veenda, põhjendades, et abi on olemas ja metsaomanikuks võib olla ka oma metsomandi eest liigselt muretsemata,” lisas Tiit.

Metsakonsulendi tööpäevad on üsna mitmekesised, kontoritöö vaheldub metsaskäikudega – kas on siis vaja kellegi metsatükk üle vaadataja planeerida või katsetada minimetsamasinaid, mis aasta eest Soomest soetati. Iga päeva käib Tiit läbi ka oma metsast.

Ta usub, et metsanduses on ühistegevusel suur perspektiiv. “Pool Eesti metsast on eraomanike käes, samas on pea kolmandik metsapinnast looduskaitse all, kus omanikul on keeruline ise seadusi tundmata ja rikkumata oma valduste eest hoolitseda. Meil on Eestis üle 100 000 metsaomaniku – potentsiaali on tublisti. Ja mida rohkem on metsaühistutes liikmeid, seda valjem on metsaomanike hääl, et Erametsaliidu kaudu ka seadusandjat mõjutada.”

Kommentaar

Väga innovaatiline ja uuendusmeelne
KADRI-AIJA VIIK
MTÜ Ühinenud Metsaomanike juhatuse esimees

Tiit Kosenkraniuse nõuandeid on kuulatud ammu enne seda, kui temast sai atesteeritud metsakonsulent. Ta on hariduselt metsamees, kel kogemusi erinevatest aegadest, pikk teekond praktikuna maksab märksa enam kui vaid kooliharidus. Võiks eeldada, et inimene jääb vanuse kasvades nn oma aega kinni, aga Tiidu puhul see ei kehti – ta on väga innovaatiline ja uuendusmeelne.

Kui koos Kikerpera metsaühistuga alustasime, olid meil tagasihoidlikud ambitsioonid. Mina olen Kikerpera naaberkülast Lähkmalt ja idee oli koondada vaid lähikülade metsaomanikke. Metsaühistu aga kasvas väga kiiresti ja tuli luua parema juhtimisstruktuuriga organisatsioon – sündis MTÜ Ühinenud Metsaomanikud.

Tiidul on väga oluline roll ka oma küla arengus. Ta on oma kogukonna varjatud juht, kes innustab ja motiveerib teisi. Paarikümne aastaga on küla tublisti kasvanud, sinna on palju noori tulnud. On oma külaselts, omad traditsioonid. Inimesed võivad kogukonna toetusele loota ka elu keerulisemal perioodil. Elukeskkond on seal turvaline ja toetav – eks suur osa selles on ka Tiidul.