Milliseid muutusi vajaks metsaseadus?
13.04.2015
HARDI TULLUS, Eesti Maaülikooli metsakasvatuse professor (POSTIMEES, erileht): Eesti maaülikooli metsateadlaste analüüs näitab, et Eestis kasutatakse metsade uuendamisel, majandamisel ning kaitsmisel liiga vähe turberaiet ja valikraiet ning viimase rakendamise tulemust – püsimetsamajandust.
Samas on metsaseaduses ja metsa majandamise eeskirjas fikseeritud suur hulk piiranguid nende raieviiside suhtes. Põhjuseks on pikka aega olnud hirm, et nende raieviiside piiranguteta rakendamisel lagastavad peremehetundeta ja väheste teadmistega omanikud oma metsa. Aga metsaomanik aastal 2015 ei ole see, kes ta oli 1990. aastate alguses.
Tänapäeva metsaomanik on huvitatud jätkusuutlikust metsa majandamisest ja loodussõbralikest raievõtetest. Riigimetsas töötavad metsandusliku hariduse ja kutseeetikaga spetsialistid, kes on samuti huvitatud võimalustest rakendada mõttetutest piirangutest vabastatud ja samas edukaid metsade uuendamise võtteid, arvestades seejuures ühiskonna üldist kriitilist suhtumist lageraiesse. Teisalt mõistavad keskkonnakaitsjad järjest enam, et metsaraiete täielik keelamine rangelt kaitstavates metsades ei ole paljude liikide jaoks parim kaitsemeede.
Arvestades praktilise metsamajanduse kogemusi ja teadustöö tulemusi, on soovitav pehmendada turberaie ja valikraie suhtes kehtivaid piiranguid ja osa neist tühistada. Praegu kehtivad regulatsioonid on suunatud eelkõige vanametsa pikaajalisele hoidmisele, mitte aga selle kiirele ja efektiivsele uuendamisele. Edukaid näiteid metsade uuendamisest turberaiete abil leidub Eesti metsades vähe. Paremini on turberaied õnnestunud keskmise boniteediga männikutes. Valikraie ja püsimetsa kordaläinud näited praktiliselt puuduvad.
MITU EESMÄRKI
Turberaiete teostamisel võib tulevikus olla kaks erinevat, eesmärgist tulenevat suunda, millest sõltuvalt tuleb esitada ka soovitused metsa majandajale või piirangud loodusobjekti kaitse-eeskirjas. Majandus-metsas on eesmärgiks metsa kiire ja ökonoomne looduslik uuendamine, kasutades vanametsa puid turbena ja seemnelise uuenduse andjana. Kaitstavates metsades ja kõrge rekreatiivse väärtusega metsades on eesmärgiks vanametsa elementide võimalikult rohke ja pikaajaline hoidmine nii liikide elupaiga kui ka maastiku ilmestajana.
Kujundusraie kohta ei ole vaja täiendavaid piiranguid ja kriteeriume seadusandlusesse.
Igal kaitsealal saab objekti (sihtkaitsevööndi) kohta eraldi fikseerida, millise liigi elutingimuste hoidmiseks tuleb metsa hõrendada, alusmetsa likvideerida või teatud suurusega lageraielankidena (häiludena) uuendada. Turberaie, valikraie ja kujundusraie erinevad kombinatsioonid annavad selleks võimaluse.
Suhteliselt sarnane võib olla sihtkaitsevööndis lubatav kujundusraie ja pika perioodiga turberaie. Näiteks metsise elu- ja mängupaikades vanametsa täiuse hoidmine 70% juures ja alusmetsa või sobimatu liigilise koosseisuga uuenduse likvideerimine.
Kehtivas metsanduslikus seadusandluses on liiga palju kunstlikku, metsanduslikust terminoloogiast tulenevat eristamist ja arvulisi piiranguid. Seaduses käsitletakse eraldi turberaiet ja selle kolme alamliiki (aegjärkne, häil- ja veerraie), valikraiet ja uudse viisina ku-jundusraiet. Eraldi käsitletakse ka seemnepuid ja säilikpuid.
Samas on neis metsakasvatuslikes terminites ja vastavates tegevustes väga palju kattuvat. Tuleks kaaluda, kas viia klassikaline valikraie hooldusraiete või turberaiete hulka. Ühildada võiks ka aegjärkse raie ja seemnepuude rohkearvulise jätmise. Pigem võiks eristada metsa kasvu ja arengu suunamist rangelt kaitstavates metsades ja metsa uuendamist majandusmetsades.
Praegu kehtib metsaseaduses põhimõte, et kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-ees-märgi saavutamiseks. Kujundusraie eesmärki tuleks tulevikus laiendada ja lubada seda ka ilma kaitsepiiranguteta metsades. Ühildada tuleks kujundusraie ja varasemast metsanduslikust terminoloogiast tuntud parkmetsa ja vaba-valik-raie mõiste sisu ja eesmärgid. Kujundusraie võiks kujuneda näiteks kõvalehtpuude kasvatamise ja park-metsade kujundamise võimaluseks.
PÕHITÕED
Peamine metsaökoloogia tõde, mida peab arvestama puistute loodusliku uuenemise taotlemisel, on juur-ja valguskonkurentsi vahekord metsaökosüsteemis. Põhjamaa üherindelises metsas on piisavalt valgust. Metsa hõredamaks raiudes jagame sinna alles jäävate puude vahel ümber mulla toitaineressursid.
Loodusliku uuenduse arenguks ei ole vaja mitte niivõrd parandada valgustingimusi kui võimaldada uutele puudele piisavalt toitaineid ja osal kasvukohtadel ka mullaniiskust. Kesk-Euroopa toitaineterikastel muldadel tihedat puistut hõrendades antakse tekkivale uuendusele juurde kasvuks vajalikku valgust.
Eestis praegu kehtivad normatiivid ja õpiklikud soovitused turberaiete ja valikraie kohta lähtuvad liialt valguskonkurentsist kui imiteerivast faktorist puude ja puuliikide konkurentsis ja metsa looduslikul uuenemisel või metsa alus-taimestiku kujunemisel. Rohkem tuleks arvestada, et meie metsade väheviljakatel kasvukohtadel tuleb uue metsapõlve saamiseks vana metsa puude all vähendada eelkõige vanade puude juurkonkurent-si mõju, raiudes metsa hõredamaks. Juurkonkurentsi mõju tuleb vähendada rohkem kui seni kehtivad eeskirjad seda nii turberaie esimese etapi kui ka valikraie järel alles jääva vana metsa täiuse või ristlõike-pindala kohta lubavad.
Viljakatel kasvukohtadel tuleb jälgida, et soovitavate puuliikide uuendusel oleks kasvuks ja arenguks piisavalt toitaineid, vett ja valgust, aga rohttaimestiku vohamine ja pinnase kamardumine oleks vanametsa puude poolt pidurdatud. Tehes turberaiet veerraiena või uuendades metsa häiludena, tuleb arvestada, et vanametsa servast 6-8 meetri kauguseni elujõulist uuendust ei teki.
Aegjärksel raiel nõutav esimese etapi järgne minimaalne täius on liiga kõrge ja ei võimalda edukat uuenduse teket ja arengut. Seaduses võiks lubada selle vähendamist täiuseni 30% või tiheduseni 150 puud hektari kohta. Samuti võiks aegjärkset raiet lubada kaheetapilisena, sõltumata vanametsa algsest täiusest. Turberaiele eelnevat, 10-15 aastat enne küpsusiga teostatavat harvendusraiet, mille käigus täius viiakse 70 protsendini, võib soovitada metsakasvatuslikes juhendites.
Turberaie edukaks lõpule viimiseks on oluline hooldada tekkinud uuendust valgustusraie põhimõttel, mida on siiani vähe propageeritud. Viljakamatel aladel eduka okaspuu-uuenduse saamiseks on see aga vältimatu.
VASTUOLUD
Kuigi turberaied on boreaalsetes metsades rakendatavad eelkõige okaspuumetsade puhul ja puuliikidest peamiselt keskmise viljakusega männikute uuendamisel, puudub vajadus seadusandlusega kehtestada piiranguid teiste puuliikide või kasvukohatüüpide suhtes. Seaduses võiks lubada turberaie ja valikraie tegemist kõigis metsakasvukohatüüpides ja kõigi puuliikide puistutes. Olulisem on metsaomaniku nõustamine: selgitades näiteks hõredaks raiutud kuusikutes ja/või liigniisketel kasvukohtadel tekkivat tormikahjustuste riski.
Turberaiete juhendmaterjalides tuleb eriti rõhutada maapinna mineraliseerimise vajadust ning tekkiva uuenduse hooldamise ja valgustusraie vajadust. Raieaasta valikul tuleb lähtuda seemneaastast. Senisest enam võib soovitada kuusikute uuendamisel veerraiet. Männikute edukaks uuendamiseks on oluline kuuskede väljaraie. Soovitada võib turberaiel tekkiva loodusliku uuenduse täiendamist istutuse või külvi teel.
Eesti metsaseaduses fikseeritud valikraie põhimõtted ei vasta Kesk-Euroopa arusaamadele valikraiest ja püsimetsast. Metsaseaduses fikseeritu on kompromiss erinevate arusaamade taustal valikraiete olemuse kohta. Arvestada tuleb Eesti looduslikke tingimusi ja meil kasvavate puuliikide bioloogilisi ja ökoloogilisi iseärasusi. Meie õigusaktides olev käsitlus on kasutatav vaid juhul, kui on vajadus hakata majandama valikraietega seni ühevanuselist lihtsa liigilise koosseisu ja struktuuriga puistut.
Aga ideaalsel püsimetsal ei ole vanust ja püsimetsas puurindeid. Püsimetsa saab kirjeldada puude jaotuse alusel diameetri järgi. Tuleks lähtuda põhimõttest, et valikraiet tehakse ainult püsimetsas või püsimetsana kavandatavas puistus. Ja püsimetsas tehakse üksnes valikraiet. Püsimetsa ebamäärasus praegustes regulatsiooniaktides põhjustab palju segadust. Tekib arusaam, et valikraiet võib mõne korra samas puistus teha ja siis taas teisi raieviise rakendada.
Eesti seadusandlus kehtestab valikraie läbiviimist lubava puistu minimaalse vanuse ja valikraie järgse minimaalse lubatava esimese rinde rinnaspindala. Metsa minimaalse lubatava vanuse kehtestamisel valikraiele ei ole piiranguna mõtet. Metsaomanikul peab olema võimalus asuda kujundama püsimetsa ka enne ametliku küpsusea (lageraieks nõutava vanuse) saabumist. Metsa majandamise eeskirjas fikseeritud rinnaspindala, mis pärast valikraiet peab alles jääma, on liiga kõrge. Võib soovitada selle piiri vähendamist, orienteerudes täiusele 40%. Seejuures võib metsa struktuur olla ebaühtlane, moodustades nii tihedamaid kui ka hõredamaid kohti.
ENAM SELGUST
Kui me ei lähtu Eesti metsaseaduses valikraie osas Kesk-Euroopa arusaamadest, siis tuleks seda põhimõtet ka selgelt seadusandluses väljendada. On tungiv vajadus valikraie mõistet, sisu ja piiranguid senisest enam selgitada metsaomanikele, ka ühiskonnale tervikuna, ning publitseerida kirjalikult juhendmaterjalid. Praegu on valikraied kõigi raieviiside hulgast kõige enam erinevaid arusaamu tekitanud. Eriti on vaja juhendmaterjali väikemetsaomanikele, kes soovivad oma metsades rakendada säästlikke ja looduslähedasi metsakasvatuse võtteid.
Ühel aastal valikraie käigus maksimaalselt raiuda lubatavat puidu kogust, mis praegu on 10% tagavarast, võiks suurendada kuni 20 protsendini tagavarast. Praegu kehtiva loetelu metsa kasvukohatüüpidest, kus valikraiet võib teha, võiks seadusandlusest likvideerida. Nimetatud piirang suunab valikraiete tegemise eelkõige männikutesse, mis on tormikindlad ja kus võib loota okaspuude edukat seemnelist uuenemist – tegemist on pigem soovitusega. Samas on kuusk boreaalsete metsade ainus varjutaluv puu majandatavate puuliikide hulgas. Metsaomanikul peab olema võimalus ja õigus katsetada valikraiega kõigi metsakasvukohatüüpide ja puuliikide korral.
Sertifitseerimisnõuete kaudu võib kehtestada turberaietele ja valikraiele täiendava piirangu, niisamuti nagu on säilikpuude jätmise kohustus lageraiel, määrates ka turberaite ja valikraie kohta vajaliku säilikpuude koguse: surnud ja/ või elusad puud, puutüükad, metsa küpsusvanust ületavad puud.
Tervikuna vajab metsaseadus ja metsa majandamise eeskiri raietega seotud mõistete ja normatiivsete arvnäitajate vähendamist ning samas metsakasvatajale suunatud nõustava tegevuse – koolitused, metsakasvatamise ja metsamajandamise näidisalad, metsanduslikud käsiraamatud – suurendamist.
