Möödapääsmatult vajalik valgustusraie
17.09.2014
EESTI PÄEVALEHT (erileht), Kristiina Viiron:
Valgustusraiet tehes võiks metsakasvataja püüda oma vaimusilmas kujutada, milline näeb puistu kahekümne aasta pärast välja – kas puudel on siis vajalikul määral kasvuruumi, et tagada neile suur kõrgus- ja jämeduskasv ning hea tervislik seisund.
«Valgustusraie on kindlasti üks olulisemaid metsakasvatuse võtteid. Sellega alustatakse tulevikupuistu kujundamist soovitud koosseisus,” rõhutab metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juht ja metsanduskonsulent Kadri-Aija Viik. Valgustusraie tegemata jätmine on kõige halvem variant, sest puud ei saa õiget kasvu-hoogu, vaid toimub olelusvõitlus – kes jääb ja kes sureb.
Valgustusraie põhiliseks kriteeriumiks on puuliik – kasvama jäetakse kasvukohale sobivad liigid, välja raiutakse need liigid, mis peapuuliigi kasvu takistavad, samuti põõsad. Valgustusraiet tehakse kuni 20 aasta vanuses või kuni 8-sentimeetrise keskmise rinnasdiameetriga puistutes.
Viik märgib, et valgustusraiel kasvama jäetavate puude tiheduse kohta on erinevad koolkonnad erinevatel seisukohtadel. Oluline osa on ka hooldamise sagedusel (näiteks kord kümne aasta jooksul, kaks korda kümne aasta jooksul vms). Metsakasvatus on looming ja paljuski tuleb juhinduda tegelikust olukorrast metsas.
„Kui valgustusraie on tehtud esimest korda viie-kuueaastases noorendikus, siis võib tulemus olla tihedam. Seda põhjusel, et kohe tekib oht ulukikahjustuste suurenemisele, osa puid võib ilmastiku tõttu välja langeda jne,” selgitab Viik. „Järgmise korraga, umbes viie aasta pärast võib hõredus olla juba suurem. Kui teha puistu kohe väga hõredaks, siis on ka oht, et puud ei laasu ja oksavaba puitu ei saa. Või siis tuleb teha täiendavaid kulutusi kasvava metsa laasimisele.”
Viik soovitab valgustusraiet alustada viie-kuueaastases puistus ettevaatlikumalt, jättes puude vahe kuni 1,5 meetrit. Teine kord teha valgustusraiet kümne-kaheteistaastases metsas. Siis valida välja kasvukiiruse järgi paremad puud ja jätta need kasvama.
Kuni 30-aastase metsa hooldamiseks saab metsaomanik taotleda toetust 160 eurot hektari kohta. Viik tõdeb, et kui valgustusraiega on alustatud õigel ajal ehk viie-kuueaastases noorendi-kus, siis võib sellest rahast tööde tegemiseks piisata. „Kui aga minnakse esimest korda 15-aastasesse metsa, siis sellest summast kindlasti ei jagu,” viitab ta.
