Puiduenergia kasutuselevõtt aitab metsi tervendada

MAALEHT.EE, Ain Alvela: Valitsuses on küpsemas seaduseelnõu, mis lubaks nn statistikakaubandusena elektrit toota taastuvatest energiaallikatest, mille all peetakse silmas ennekõike puitu.
Kui kõik läheb plaanikohaselt, võiks uue elektrituruseaduse esimese poolaasta jooksul vastu võtta. Siis jääks teine pool aastat riikidega kokkulepete sõlmimiseks ning 2017. aasta alguses oleks lahti vaba tee puidukütuse pääsule Narva elektrijaamade ahjudesse.

Eestil on statistikakaubanduse süsteemiga liitumise järel võimalik toota taastuvate kütuste baasil elektrit ning müüa taastuvenergiaühikuid riikidele, kes ei suuda täita Euroopa Liidu seatud kohustust, et aastaks 2020 peab taastuvenergia osakaal olema vähemalt 25%.

Iga tehingut hindab erikomisjon
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikavaldkonna kantsleri Ando Leppimani sõnul võiksid potentsiaalsed ostjad olla näiteks Suurbritannia, Luksemburg, Holland jt.

“Üks riik ostab teiselt taastuvenergia statistikat. Vastavalt sellele kantakse teatud kogus ühelt riigilt maha ja teine riik saab selle statistiliselt enda arvele,” kirjeldab Leppiman, lisades, et arvestuste järgi jääb hinnatase vahemikku 20–30 eurot/MWh.”

Kui leitakse riik, kes statistiliste taastuvenergia ühikute ostmisest on huvitatud, kuulutatakse välja vähempakkumine. Seda tehakse klausliga, et toetust hakatakse täiendavalt toodetud elektrienergia eest maksma siis, kui sõlmitakse statistikakaubanduse leping teise riigiga.

Leppiman lubab, et MKM koos keskkonnaministeeriumiga koostab iga tehingu puhul hinnangu, millest peab ilmnema võimalik mõju kohalikule puiduturule. Kui ühikute müügi tehing on saanud valitsuselt rohelise tee, võib elektrijaam alustada puidu põletamist.

Metsad säilivad ja tervenevad​
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp usub, et puidu põletamine elektri tootmiseks metsale kahju ei tee, pigem vastupidi, sest raiume praegu optimaalsest aastasest raiemahust viis miljonit tihumeetrit vähem. “Koostootmisjaamad küll kasutavad hakkpuitu, kuid sellest on metsaomanikule vähe abi.”

Eesti Metsaseltsi juhatuse esimees ja maaülikooli professor Hardi Tullus on veendunud, et aktiivsem raiumine oleks metsade tervise seisukohalt hädavajalik, kuna kolmandik Eesti majandusmetsadest on üleküpsenud.

“Kui öeldakse, et elektrijaamade katelde kasutegur on madal, siis metsas seistes on selle puidu kasutegur null,” tõdes Hardi Tullus.

0Shares