Puidutootjad heidavad kivi töötukassa kapsaaeda
27.09.2016
MAJANDUS24.POSTIMEES.EE:
Töötukassa pakub huvilistele üle 2500 koolituse. Mööbli- ja vallas on koolitusi ainult kaks. «Kui vaatan, kui palju on koolitusi kirjas, on see hämmastav,» rääkis ukse- ja aknavalmistaja OÜ Orthez tootmisjuht Allar Lohk. Samas on Eesti hoogsalt laienenud ja vajaksid uusi töötajaid.
Kui 2014. aastal oli Eesti tööl 15 000 inimest, siis 2015. aastal oli hõivatuid juba 19 000. Ja kuigi on hõivatud ainult kolm protsenti tööjõust, andis see valdkond eelmisel aastal 13 protsenti ekspordist.
Orthez valmistab uksi ja aknaid freesprussmajadele, väljaõppinud töömehi ja -naisi napib nii neil kui teistel ettevõtetel. «See ei ole ainult puiduvaldkond, töötlevale tööstusele ei ole üleüldse pakkumisi. Võib-olla see ei huvita inimesi. Mina ei pea õigeks, et töötukassa koolitab riigi rahadega inimesi savi voolima ja feng shui’ga tegelema. Mis sellest lõpuks villa on?» küsis Lohk.
Tõsi küll, feng shui koolitusi töötukassa pakutavate kursuste nimekirjast ei leia. Küll aga on ja mööblivalmistamise valdkonnas on pakutavaid koolitusi kaks, vee- ja kanalisatsioonitööde valdkonnas kaks, toiduainetööstuses ja põllumajanduses üldse mitte ühtki, ent kulmu- ja küünetehnikutele on 164 erinevat võimalust ennast täiendada.
Samasuguste probleemidega on kokku puutunud ka ASi Puit-Profiil juht Tiit Saar. Ühest küljest on probleem selles, et kutseharidus ei ole populaarne, kuid on ka erialasid, mida saab õpetada mõne kuuga ning inimeste koolitamine toimub ettevõtte sees. «Oleme kohanenud ja õpe ettevõttes toimib. Võtame hea meelega tööle ka näiteks koka ja sealt hakkame peale. Kokk on väga hea algmaterjal, saab niimoodi ka,» rääkis ta.
Tema sõnul on kohalik töötukassa nad küll ära kuulanud, kuid üsna tulutult. Kui laua taga on nelja ettevõtte esindajad, kellest kolm töötab väikeses firmas ja kõik nad vajavad ühte raamatupidajat, neljas aga on peaaegu saja töötajaga suurettevõtte esindaja, kellel on vaja tööpingioperaatoreid, siis on ometi nende kõigi soovid võrdsed.
«Kui palju ühelt või teiselt riigile tagasi tuleb, seda arvesse ei võeta. Kõigi sõnal on ühesugune kaal,» rääkis Saar. Töötukassa ja riigi tuge ei ole ettevõte inimeste koolitamisel aga küsinud, kuna see on liiga bürokraatlik.
Eriharidusega töökäte puudust kinnitas ka Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare, kelle sõnul on töötukassa pakkumised liialt keerukad ning tulevad koos sanktsioonidega.
Teisalt nentis OÜ Kuustemäe farmi üks omanikke Katrin Sepp, et nemad põllumajandusettevõttena ei panustagi töötukassa koolitustele, kuid on nende abiga saanud häid töötajaid, keda oma käe all välja õpetada.
«Koolitusi ma ei tea, et oleks pakutud. Me oleme ise koolitanud. Kõik sõltub sellest, kas inimene tahab midagi omandada või käib ajaviiteks oma päeva täitmas. Mugav on võtta spetsialist, aga kui sa tahad oma ettevõttele parimat, siis pead vaeva nägema.»
Töötukassa teenuste osakonna peaspetsialisti Pille Heinla sõnul analüüsib töötukassa piirkonna tööturu olukorda, et otsustada, kui palju kliente koolitust vajavad, millised on tööandjate vajadused ning tööturu muutused. Nendele andmetele tuginedes tellib töötukassa erinevate valdkondade koolitusi.
Kui selgub, et inimene ei ole seniste oskuste ja teadmistega tööturul konkurentsivõimeline või vajab tööle saamiseks uusi teadmisi ja oskusi, saab ta osaleda ka koolitustel. Valdkondades, kus on töötajate järele suurem nõudlus, korraldab töötukassa koolituse tellimiseks hanke.
«Kui Ida-Virumaal ja Harjumaal käivad meil pidevalt eesti keele koolitused, siis arvuti algõppe koolitust võimaldame üle Eesti. Kui koolitusvajadusi on väiksemas mahus ja töötukassal koolitust tellitud ei ole, võimaldame kliendil omandada tööle saamiseks vajalikud oskused koolituskaardiga,» märkis Heinla.
Eelmisel aastal osaleti töötukassa koolitustel 18 245 korral ning küünetehnikute osakaal oli nende hulgas Heinla kinnitusel väike.
«Koolitusvajaduse hindamise etapis arutame kliendiga, kuidas selles valdkonnas teenuse osutamine toimub ja millised on tema võimalused asuda palgatööle pärast koolituse läbimist. Ja kas ettevõtjana teenuse osutamine toob talle tulevikus ka leiva lauale.»
