Saepurubetoon annab puidujäätmetele uue elu

12.05.2016

MAALEHT.EE, Ain Alvela:

Kohila kandi mees Urmas Terras on rohkem kui paarkümmend aastat tegelnud kõiksugu asjade väljamõtlemisega, nüüd on tal käsil puidujäätmetest ja põhust ehitusplokkide katsetamine.

Tehnoloogia, millel Urmas Terrase uudne ja ökoloogiline ehitusmaterjal tugineb, on ääretult lihtne. Tuleb võtta puidutööstuse jäätmed – laastud, saepuru, puukoor –, segada korralikult läbi ning lisada komposiitmaterjalid ja hüdraulilised sideained.

Viimaste koostist Terras päris täpselt avaldada veel ei taha, sest mine tea – kuni tema katsete tegemiseks ja tootmise alustamiseks raha kokku ajab, võib ju keegi nupumees idee endale napsata. Samas ta möönab, et tegu on Kundast pärit toodanguga, ja mis see muu saab olla kui tsement. Lisaks veel liimid.

Salapärane täiteaine

Terras räägib, et kõik need materjalid, mida ta kasutab, on olnud kasutusel juba enam kui sadakond aastat. Küll aga kinnitab ta, et tema plokisegudesse pole lisatud savi. Savi muudaks materjali pudisevaks ega tagaks plokkidele vajalikku koormustaluvust, et neid saaks ka hoone kandvates seintes kasutada.

Nõnda valmibki nn saepurubetoon, mille ehituslikud omadused, soojapidavus ja kõik muu mis vaja on Urmas Terrase kinnitusel suurepärased, mõnes osas isegi absoluutselt parimad võimalikest. Samal meetodil võib puidupuru asemel kasutada ka näiteks viljakoristusest järele jäävat põhku, pilliroogu jm. Kui segu vajaliku hulga veega segada ja spetsiaalsetesse raketistesse valada, valmivadki pärast kivistumist soovitud suuruses puitbetoonplokid, mis on välimuselt üsna sarnased kõikidele ehitajatele tuntud põlevkivituha plokkide ja nn mullbetoonist kividega.

Puidusegu sisaldub plokis 80–90%, ülejäänu on tsement ja lisaained, soojal ajal n-ö vabas õhus tuleb kivistumist oodata kolm-neli päeva, spetsiaalsesse ahju panduna peab plokk 80–90 kraadi juures kivistuma ööpäeva.

“See on puhas orgaanika ja pakub ka saetööstuse jäätmetele põletamisest palju paremat kasutusala,” kirjeldab Terras. “Ka külmasildade tekkimine on peaaegu võimatu.”

Et uudne ehitusmaterjal tööstusliku tootmiseni viia ja et seda tohiks ka müüma hakata, on sellele tarvis saada CE-vastavussertifikaat. Viimane antakse tootele aga alles pärast põhjalike katsete tegemist. Need hõlmavad purustamiskatseid, mis peavad välja selgitama materjali koormustaluvuse, tulekindluse katseid, reageerimist sooja- ja külmatsüklitele, soojuse erijuhtivuse väljaselgitamist eri koostis- ainete puhul jne. Terras on näidised viinud juba maaülikooli, kus need oma aega ootavad, sest raha katsete tegemiseks pole veel koos. Lisaks on tarvis saepurubetooni tootmise tehnoloogia patenteerida, ja nagu Terras teab, ei piisa kohalikust patendist, vaid kohe tuleb hankida kogu Euroopas kehtiv patent.

Tarvis ehitada näidismaja

Praegu unistab Terras, et saaks valmis ehitada ühe maja – piisaks 100ruutmeetrisest hoonest, mille terviklahendus läheks tema hinnangul maksma umbes 100 000 eurot. Ploki enda hind tuleks Terrase arvutuste järgi kallim kui mullbetoonil, ent kaasnevad eelised kaaluvad tema sõnul kallima hinna kindlasti üles.

Katsed läheksid maksma 20 000–30 000 eurot, ja kui need tehtud, läheksid tulemused kohe sertifitseerimiskeskusesse, kus neid omakorda kontrollitakse ning siis on võimalik plokkidele taotleda ka euroliidus nõutavat CE-serifikaati. See olemas, võib alustada puitbetooni tootmise ja turustamisega.

“Saepuru ja muu puidupudi polegi nii kallis, lisaained teevad asja kalliks,” ütleb Terras. “Oluline on segu kokkusegamise juures see, et puit oleks ühtlase niiskusesisaldusega. See võib näiteks höövlipuru kasutamise korral olla 15–18%, saekaatri saepuru niiskusesisaldus võib küündida ka 50–60 protsendini, aga see peab ühes tootes olema ühtlane.”

Eriti kiidab Terras puitbetoonplokkide soojamahtuvust – ainult betoonist plokid on külmad ja vajavad lisasoojustust. Puidu- või põhuseguplokk, kui see korralikult teha, ei vaja isegi väljastpoolt lisaviimistlust. Tuleb ainult jälgida, et vihmavesi sellele otseselt peale ei sajaks. Siseviimistluses võib kasutada näiteks savi- või lubikrohvi, kohupiimavärve jmt.

Säärase materjali turuletoomine on praegu eriti päevakorras, sest juba 2020. aastal peavad kõik uusehitised olema nn liginullenergiamajad, mille soojakaod peaaegu olematud.

Just energiakadude vältimiseks ongi puitbetoon kõigi teiste materjalide kõrval eriliselt sobilik.

Kommentaar

Asjal on jumet

Paar aastat tagasi tegime mõne Urmas Terrase plokiga katseid, aga ma nüüd peast ei tea, milliseid segusid nendes kasutati ja neid võib-olla ei saa praegustega ka võrrelda.

Hetkel on meil siin jah mõned katsekehad, aga reaalseid katseid nendega veel tehtud pole, sest Terras ootab oma projektile rahastust. Sellepärast saan täpsed tulemused anda siis, kui katsed tehtud.

Aga üldiselt tundub, et sellel materjalil on kindlasti tulevikku. Sellel ei saa olema teab mis suur kasutajaskond, aga oma nišš on saepurubetoonil kahtlemata olemas.

Esiteks sellepärast, et kogu ehitusmaterjalide tootmine liigub looduslikkuse poole ja see on täielikult looduslik materjal. Teiseks sellepärast, et kel aega on ja vormid hangitud, saab neid plokke ise kodus valada. Materjal on ju laialt kättesaadav.

JAAN MILJAN

maaülikooli maaehituse osakonna professor