Ühelt hektarilt juuritud kännud kütaksid aastas ära 4-6 elamut

NOVAATOR.ERR.EE:

Enamasti jäävad raielankidel kännud välja juurimata. Kuid kännudki on puit ning neis peitub suur kütteväärtus, suurem kui nende väljajuurimiseks ja transpordiks kulutatav energia. Miks kännud maasse jäetakse ja kuidas see mõjub keskkonnale, uuris Eesti maaülikooli metsaökosüsteemide professor Veiko Uri.

Maaülikooli uurimisrühm, mida Veiko Uri juhtis, vaatas Eestis seni kasutamata taastuvenergiaressurssi ehk kändude juurimist. Eestis sobivad juurimiseks oma maapinnalähedase juurestiku tõttu kuusekännud.

2011. aastal alustatud teadusuuringu käigus juuriti ühel poolel raiesmikust kuusekännud välja, teisel poolel jäeti maasse.

Seejärel hinnati erinevate alade kuusekändudest saadava küttepuidu kvaliteeti ja kogust, näiteks kuusekändudebiomassi, nende energeetilist väärtust ja kuivaine sisaldust. Samuti vaadeldi juurimisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid.

Soov oli teada saada, kas juurimise võib põhjustada toitainete kadu, kui palju võib juurimine mõjutada lämmastikuringet ja kas see võib põhjustada süsiniku emissiooni.

Leiti, et kändudest saadava energia kogus on tunduvalt suurem kui juurimiseks, transpordiks ja töötlemiseks kulutatakse.

Loe lisa ja vaata videot SIIT

0Shares