Energiapuu on tõusnud esikohale

10.11.2015

MAA ELU: Viljandimaa üks suuremaid metsafirmasid AS Roger Puit loodi aastal 1995. Täna on raiefirmana alustanud ettevõtte hallata pisut alla 20 000 hektari metsakinnistuid. Kuna turunõudluse tõttu on rõhk paberipuu ja saepalgi asemel nihkunud varasemast enam energiapuu müügile, ei sõltu suuremate metsafirmade majanduslik edukus enam külmast talvest nii palju kui eelmistel aastakümnetel. Valmis peab olema igasugusteks ilmataadi tujudeks.

„Kui meie alustasime, müüs riik metsamaterjali peamiselt kasvava metsana, lageraied olid oksjonitel ja harvendusraieid müüsid metskonnad. Kõige tähtsamaks peeti harvendusraie kvaliteeti. Kui suutsid teha kvaliteetselt, siis seda hinnati ja ettevõtetele, kes seda oskasid, lanke ka müüdi,” meenutab Roger Puidu asutaja ja juhataja Margus Meimer. Siis otsustati aga riigi tasandil, et mõistlikum on lihtsalt osta tööd. Järelikult oli riigil kasulikum ise materjali müüa. Umbes samal ajal hakati metsamaid ka müüma.

Kuna Meimer oli nõukogude ajal metsaülem, oli teema talle igas mõttes lähedane: „Kui seni olime kasvavat metsa riigilt ostnud, siis üheksakümnendate lõpus ostsime esimese metsakinnistu. Peagi tekkis mõte luua midagi erametskonna taolist. Ideele oleme tänini truuks jäänud. Põhimõte: kui juba midagi teed, tee hästi ja pole mõtet hüpata ühe ala pealt teise peale. Oleme metsamehed. Ei ole pidanud mõistlikuks minna kaasa kinnisvarabuumiga vms, millega ehk oleks rohkem teeninud.”

Teine firma tegevuspõhimõte on Viljandimaa-kesksus, seda puhtalt praktilistel kaalutlustel. „Kui alustasime, oli vältimatu enda omandi valvamine, sest vargus ja ebaseaduslik raie oli massiline. Kui metsad ulatusid Narvast Iklani, oli tõsine häda. Katsu logistikat paika panna. Meil oli ka Virumaal paar metsatükki, aga jõudsime sinna kord kahe aasta jooksul. Mõistsime, et nii ei saa, ja otsustasime, et optimaalne tööraadius on 50-60 km Viljandist. Majandamis- ja logistikakulud on väiksemad ning valvata lihtsam.”

Tänaseks ongi Roger Puidu hallata ligi 20 000 hektarit peamiselt Viljandimaal asuvaid metsakinnistuid ja aasta lõpuks saab 20 000 täis, usub Meimer. „Algusaastail oli siht, et saaks kokku 10 000 hektarit metsamaad, see oleks kogus, mis kasvataks metsa samavõrra, kui on aastane raiemaht ja siis oleks kõik tore ja lihtne. Kuid see aritmeetika ei püsi tasakaalus: maht on läinud suuremaks, hektareid on rohkem, mets on küps ja tahab raiumist. Kuna meil on oma metskond, on meil ka klassikalised metskonnatööd – raiumine, istutamine, hooldamine, haldamine. Teistele me teenustööd ei tee. Meil on endal tehnikapark, nii palju kui sellega suudame töötada, nii palju teeme.”

Endise mahuga oli Roger Puidul tööjärge ees 12 aasta jagu. Kuna sel aastal lisandus omanike ringi Graanul Mets, otsustati, et on mõistlik raiemahtu suurendada. „Meile kuuluvad halvema kvaliteediga puistud hakkavad pisut käest ära minema. Kui mets on küps, siis tuleb seda lõigata. Vana eest ära ja uus kasvama. Praeguse plaani kohaselt on lähema viie aasta jooksul meie raiemaht 140 000 tihumeetrit aastas. Seega varasemast kaks korda suurem.” Mahu suurendamiseks on Roger Puidul tehnika olemas, lihtsalt organiseerimistööd on rohkem.

Kui kümme aastat tagasi olid metsaäri võtmesõnad saematerjal, tselluloos ja küttepuu püüti kuhugi ära sokutada, siis nüüd on energeetika tõusnud esikohale. Halva kvaliteediga puu läheb pelletite tegemiseks ja koostootmisjaamadesse. Nii on tulnud ka Roger Puidul ümber orienteeruda. „Klassikaline suhe oleks 30-35% energiapuu ja ülejäänu tarbepuu, aga praegu tarbepuud eriti ei taheta ja nii on meil see suhe 50-50. Võimalusel raiume praegu metsas, kus energiapuu osakaal on suurem. Aga paraku ei kasva energiapuu üksinda. Meie pluss on see, et meil on selline kogus maad, et isegi kui seda juurde ei saa, majandame ära, sõltumata sellest, mille järele parasjagu suurem nõudlus on.”

Oma metskonna eest kannab Roger Puit küll hoolt, aga istutamisega pole Meimeri hinnangul mõtet liiale minna, sest asume kliimavöötmes, kus raiutud metsa asemele nii või teisiti midagi kasvab. Valge lepp on väga elujõuline ja kiire kasvuga. „Kogu Eesti ei pea olema kaetud ainult kuuse- või männikultuuridega. Metsa istutame parema boniteediga lankidele. Tavaline on 40 hektarit uut metsa aastas,” selgitab Meimer.

Mõistagi sõltuvad paljud metsafirma otsused kokkuostuhindadest, nood teadupärast kõiguvad, aga see pole kõige suurem mure. „Pigem on küsimus, kas materjal üldse ära ostetakse. Meie oleme õnneks suutnud kõik ära müüa. Tänu uuele partnerile Graanul Investile on meil kindel pikaajaline turg kõige halvema kvaliteediga puule tagatud. Saame täie mahuga raiuda. Oleme raietööd ka selleks hooajaks nii sättinud, et lõikame kehvemat puud. Selle hind ei kõigu nii palju.”

November on käes ja metsaäri tähtsaim aastaaeg talv on ukse ees. Oleks vaid külma. Ideaalis võiks Meimeri hinnagul aasta külmemas pooles ära teha 70% raiest.

„Palgi ja kasepaku kvaliteet on talvel märksa kõrgem. Kui looduse järgi vaadata, siis kõige kvaliteetsem on ikkagi puu, mis on raiutud siis, kui mets puhkab, kui mahlad ei liigu. Aga tänapäeva tööstus tahab tooret saada aasta ringi ja nüüd saab puitu kiiresti ja kvaliteetselt kuivatada ning vajadusel muulgi viisil töödelda, nii et lõpptoodangu kvaliteet ei lange.” See annab omakorda võimaluse metsa aasta läbi üles töötada.

Paar viimast aastat pole korralikku talve olnud, see on paljudele valusalt tunda andnud.

Aga pole halba ilma heata, leiab Meimer: „Minu 20aastase metsapraktika jooksul pole varem ette tulnud, et oktoober on metsa ülestöötamise poolest aasta kõige kõvem kuu, aga nii mullu kui eriti just tänavu on nii läinud. Tavaliselt on oktoobris teed kinni, vihma kallab ja meie seisame. Samal ajal nägin esimest korda sedagi, et märtsis olid masinad garaažis ja tööd teha ei saanud, tavaliselt on märts metsamehe kõige kibedam tööaeg. Nüüd oli nii vesine, et mitte midagi ei saanud teha.”

Vesisel talvel on jällegi eelis suurtel. Kui on enda metsad, saab paindlik olla. Planeerid 50-80% rohkem töid ja teed nende seast ilmale vastava valiku. Lähed sinna, kuhu pääseb ligi ja pääseb välja.

Energiapuidu osakaalu suurenemisel on seegi pluss, et pole mingit vahet, millal see lõigatud on, puit nagunii purustatakse ja kuivatatakse ning pressitakse uuesti graanuliteks kokku. Muidugi on metsi, kuhu pääseb vaid külmunud maaga. Kui sinna ei saa, peabki midagi tagataskus varuks olema. Roger Puidul on väljakirjutatud raiepileteid kaks korda rohkem, kui konkreetses ajavahemikus reaalselt tehakse, aga sõltuvalt ilmast peab saama töid ümber järjestada. Kui ikka märtsikuus plaanitud rabaäärt teha ei saa, peab vajaliku mahu kusagil mujal täis tegema.

Olemasolevat tehnikaparki Meimeri sõnul talveks eraldi ette ei valmista. Tehnika ülevaatamisaeg on tavaliselt hoopis aprillis. „Siis on linnurahu ja lisaks sageli teed kinni, nagunii midagi teha ei saa. Kaks-kolm nädalat on kogu tehnika töökojas, vaatame kõik üle. Mis jõukohane, teeme ise, aga üha vähem on põlve otsas nikerdamist ja abi tuleb küsida teenindustest. Kui masinaga metsas midagi juhtub, peab telefon ligi olema. Kui väiksem asi, siis selleks on meil eraldi mees palgal, kui midagi tõsisemat juhtub, peab ikka teenindusse helistama. Asi toimib hästi.”

Roger Puidul on kaks metsa ülestöötamiskomplekti, mis koosnevad langetustraktorist ja kokkuveotraktorist, lisaks kolm metsaveoautot. Mõned tööd ostetakse ka sisse, siingi on neil pikaajalised partnered. Töötajaid on ettevõttes praegu 19.

Ehkki Roger Puit võib valduste suurusega juba praegu rahul olla, tahetakse oma regioonis metsamaad juurde osta. „Eriti oleme alati huvitatud neist tükkidest, mis piirnevad meie omadega. Mida tihedamaks oma pusle saame, seda parem. Suuremad pinnad ühes tükis, nii on lihtsam majandada.”

Neile, kel mõte metsa müüa, soovitab Meimer uurida pakkuja tausta. Saab pöörduda metsakonsulendi poole ja küsida, kes on piirkonna korralikud tegijad. Saab ka ise infot koguda: toksida sõna otsingumootorise ja saab interneti abil hakkama.

„Tehke selgeks, kes on lõppostja, kes vahendaja. Saate parema hinna. Paaril-kolmel viimasel aastal on tõsiseks probleemiks helistajad, kes tahavad oma jutu järgi inimeselt tema metsa kõige parema hinna eest ära osta. Osa metsaomanikke on neist surmani tüdinud, teised lähevad ikkagi liimile. Kui metsaomanik on pehmeks räägitud, algab järgmine ring ning siis helistab vahendaja läbi juba tõenäolised lõppostjad. Nii et helistaja ei olegi tegelik ostja,” kirjeldab ta turul toimuvat. Kui kahtlete, kas müüa või mitte, siis võiks teada, et pisikese metsatükiga tegeledes on väga raske majanduslikult plussi jõuda. Tõsiselt võetav majandusmets, mis võimaldab äraelamist, algab Meimeri arvutuste kohaselt mõnesajast hektarist.

Talvest sõltub palju

1994. aastal loodud OÜ Karo Mets kuulub alates sellest aastast kodumaise bioenergeetika ja taastuvenergia tootmiskontserni AS Graanul Invest. Karo Metsa kui metsamajandamisega tegeleva ettevõtte roll on Eestis asuvate Graanul Investi graanulitehaste varustamine toormega. Selleks jätkatakse metsade jätkusuutliku majandamise, ümarmetsamaterjali, raieõiguste ning kinnistute ostuga. Karo Metsa juhatuse liige Runo Ruubel metsafirma talvistest tegemistest:

Loomulikult on talv oluline, kui talve on. Tänavu näiteks külma ei olnud ja oli väga raske metsatööd teha. Seevastu oktoober on olnud suurepärane ja oleme suutnud teha töid, mis talvel jäid tegemata.

Tegelikult töötatakse enam-vähem ühtlaselt aasta läbi. Lihtsalt mõni aastaaeg nõuab oma: näiteks kevadised istutustööd. Vaid teede lagunemise ajal toimetatakse metsas vähem. Töid ja lanke valitakse ilma järgi, aastaajad mängivad järjest vähem rolli, kuna teinekord on suvel palju kõvem pinnas kui talvel.

Talvine külmunud pinnas on ülioluline. Aga seda esineb harva, tavaliselt sajab lumi sulale pinnasele ja siis pinnas ilma tallamiseta enam hästi ei külmu.

Soe ja pehme talv on palju halvem kui suvi. See rikub peaaegu kõik.

Näiteks tänavu tegime esimesel kvartalil oma viimase 15 aasta halvima tulemuse.

Masinaparki talveks eriliselt ette ei valmistata, see peab olema töökorras aasta läbi.

Kevadel teede lagunemise ajal tehakse tavaliselt suurem remont.

Meil on neli langetusmasinat ja neli veotraktorit. Nende korrashoiu eest vastutab üks inimene, töid teevad enamasti operaatorid ise, igal masinal on kaks operaatorit.

Metsamehed on üldjuhul eetilised ja loodust tundvad kogemustega inimesed. Ka raiumine on protsess nagu viljalõikuski: vana eest ära ja uus asemele. Lihtsalt kasvuperiood on pikem.