Metsainvestor Peeter – oli teguderohke aasta

Vaadates tagasi tehtule tuleb tõdeda, et metsaga on märksa rohkem tegemist kui enne metsaostu arvata oskasin.

Kuigi metsamaasse investeerides oli mul pikemaajaliselt plaanis nautida pigem passiivset tulu, selgus vähemalt alguses, et metsaga on tegemist küll ja veel ning mingite passiivsete rahavoogude nautimisest on asi ikka väga kaugel.

Väike meeldetuletus. Ostsin mullu kevadel 1,52 ha suuruse tüki metsamaad, mis koosnes kahest eraldisest. Ühel, 0,73 ha suurusel eraldisel oli jänesekapsa-mustika kasvukohal kasvav 20aastane hooldusraiet vajav kaasik, kus tuleb välja raiuda pihlakas, haab ja lepp. Teine, 0,79 ha suurune kinnistu oli läbiraiutud ning seal lasin möödunud aasta suve alguses ketasadraga teha ettevalmistused uue kultuuri rajamiseks.

Esimene suurem töö oligi tänavu taimede istutamine. Kui mullu lasin ketasadraga teha ettevalmistused, oli ootus, et juulis-augustis langevad kaseseemned panevad aluse noorele kaasikule. Kuid looduslikule uuendusele siiski ma lootma ei jäänud ja tellisin tänavu kevadel Metsaühistust istutusteenuse täislahenduse.

Metsaühistust sai tellitud kolme aasta vanused ja ilusad 40 cm pikkused kuusetaimed, mis istutati maha tihedusega üle 1500 taime/ha. Seega läks eraldisele maha 1200 kuusetaime. Taimede maksumuseks kujunes 360 eurot ja istutus läks maksma 230 eurot. Kokku olid istutamiskulud seega 590 eurot. Samas ei pidanud ma ise midagi tegema – taimed võttis vastu, tõi langile ja istutas maha Metsaühistu.

Sügisel taotlesin ühistu kaudu metsauuendamise toetust, mis on 400 eurot hektari kohta – toetusena tuleb mulle tagasi 316 eurot.

Taimed said mulda aprilli teises pooles. Kuna mais tuli kohe pikem vihmaperiood, said nad ilmselgelt hea kasvuspurdi. Kuid siis järgnes viimase saja aasta kõige põuasem suvi, kus juuni ja juuli olid erakordselt kuivad. Päästvad vihmahood tulid alles augustis.

Osade istutatud taimede jaoks tähendas see paraku surmaotsust, vaatamata sellele, et neile pakkus varju meetrikõrgune haavavõsa ja rohttaimestik. Järgmisel kevadel plaanin tellida järelistutuse, kuna siis on näha, kui paljudel taimedel ei õnnestunud põuda üle elada. Igatahes on metsakultuuri rajamine üks visa võitlus, kus üks tegur võib nullida kogu töö ja vaeva.

PEFC sertifikaat – märk, et hoolid oma metsast

Möödunud aasta lõppu jäi minu jaoks veel üks märgiline sündmus – liitusin PEFC metsamajandamise sertifikaadiga. See ei läinud mulle midagi maksma, kuna Keskühistul Eramets on alates 2016. aastast PEFC rühmasertifikaat ja kõik erametsaomanikud, kes on metsaühistu liikmed ning majandavad oma metsi keskkonnasäästlikult, saavad sertifikaadiga liituda. Liitumissoovi puhul tuleb sellest teada anda oma metsaühistule, mis sertifitseerib vastavalt juhenditele metsa ära.

Tänapäeval ostavad paljud puidufirmad ainult sertifitseeritud puitu, kuid mitte see polnud mulle oluline. Sertifikaat on justkui kvaliteedimärk, mis kinnitab, et majandan oma metsi jätkusuutlikult. Kuna sertifikaadiga kaasnev bürokraatia on olematu (kord aastas tuleb vaid esitada aruanne), otsustasingi metsa sertifitseerida.

Toetused aitavad majandada

Ühes kommentaariumis küsiti mu käest, kas metsakinnistu ostu eesmärk oli toetuste saamine. Ega ei olnud küll. Need, kes on metsa majandanud, teavad, et toetuste abil on võimalik küll palju ära teha, kuid need katavad vaid osa kõikidest kuludest.

Kuid mis toetusi ma siis kasutanud olen?

  • Esimene taotletud toetus oli metsa inventeerimise toetus, mille määr on kuni 10 eurot/ha. Seda toetust saab küsida kord seitsme aasta jooksul. Metsaühistu inventeerimistoetuse lehel on hea tööriist, kuhu katastrinumbrit sisestades selgus, et eelmine omanik polnud toetust taotlenud. Nii saingi metsamajanduskava koostamise toetust küsida juba eelmise aasta lõpus ja aprillis tuli toetusraha minu arvele.
  • Seejärel taotlesin uuendustoetust maapinna mineraliseerimiseks (96 eurot/ha) ja see toetus laekus juba eelmise aasta lõpus. Samuti taotlesin metsauuendustoetust kevadel tehtud ja eelpool kirjeldatud istutustööde tegemiseks.
  • Tänavu sügisel taotlesin oma 0,73 ha suurusele eraldisele metsaühistu kaudu hooldusraie toetust, mis on 159 eurot/ha ja mille toel tahan 20aastases kaasikus välja raiuda pihlaka, haava ja lepa.

Kuigi väljaraiutav maht peaks tulema 20 tm ringis, mis ei nõua metsateatise esitamist, esitasin teatise, sest loo- detavasti saab sealt ka likviidset puitu, mida ilma teatiseta müüa ei saa. Lisaks on plaan korrastada piirisihid. See oleks siis ka minu esimene tulu puidumüügist.

Kuid seni jätkab Peeter kululainel. Oktoobris tellisin metsaühistust 0,79 ha suurusele eraldisele kultuurihoolduse, mis läks maksma 208 eurot (264 eurot/ha). Ent siingi on abiks kultuurihoolduse toetus 96 eurot hektari kohta ja ise ma seda enam taotlema ei pea, kuna töö sai tellitud läbi ühistu.

Lootus koostööle jahimeestega

Kohalik jahtkond saatis mulle ka lepingu maade kasutamiseks ja ma otsustasin selle allkirjastada. Põhjus on lihtne – ma siiralt usun kogukondlikku jahipidamisse ja leian, et heade suhete hoidmine jahimeestega on ülioluline. Kasvab ju ka minul noor metsakultuur, millest teavitasin jahimehi, ning ma loodan, et nendega koostöös on võimalik viia ulukikahjud miinimumini. See on ka põhjus, miks ma loobusin pärast pikka kaalumist ulukitõrje tegemisest sellel sügisel.

Võtsin kokku ka kahe aasta kulud/tulud. Kahe aasta kogukulu on 4119 eurot ja tulu 407 eurot. Kui arvestada asjaolu, et Põlvamaal kasvas maa-ameti statistika kohaselt metsamaa mediaanhind aastaga 20 protsendi võrra, siis olen ma ilmselgelt oma investeeringuga rahul.

Veel üks põnev uudis. Vanal raiesmikul, kuhu tänavu istutati noored kuused, hakkasid kasvama metsmaasikad. Põuasele suvele iseloomulikult väikesed, kuid seda maitsvamad. Looduse ringkäik jätkub.

Investeeringu kulud-tulud

Kulud
2020. aastal
kinnistu ost 3000€
võsa raie 152€
maapinna ettevalmistus 134€
metsamajanduskava tellimine 25€
2021. aastal
maamaks 10€
metsauuendus 590€
kultuurihooldus 208€
Kokku 4119€


Tulud
2020. aastal
uuendustoetus maapinna mineraliseerimisele 76€
 2021. aastal
 metsa inventeerimise toetus  15€
 metsauuendustoetus  316€
 Kokku  407€

Enam kui 6000 erametsaomanikku ühendav Metsaühistu alustas 2020. aasta suvel projektiga Metsainvestor Peeter. Eesmärk on anda näpunäiteid, millised võimalused on metsa investeeri-da ja milliseid töid tuleb metsaomanikul teha. Samuti on soov näidata, kui suur vastutus on metsaomanikul, kes hingega oma metsa eest hoolt kannab.

Vt ka Metsainvestor Peeter ostab metsa, Sinu Mets nr 61, detsember 2020; Metsainvestor Peeter – kulud, ainult kulud, Sinu Mets nr 63, juuni 2021.

0Shares