Metsainvestor Peeter, osa 2 – kulud, ainult kulud
06.07.2021
Peeter on Metsaühistus kollektiivselt välja mõeldud tegelane, kelle abil kirjeldatakse konkreetsel metsamaal käivat tegevust selle kõikvõimalikes nüanssides.
Kui kevad saabus, hakkasin minagi sarnaselt teiste metsaomanikega plaani pidama, milliste töödega nüüd edasi minna.
Kõigepealt käisin ja vaatasin oma valdused üle. Tuletan meelde, et ostsin mullu kevadel 1,52 ha suuruse maatüki, mis koosneb kahest eraldisest. Ühel eraldisel on jänesekapsa-mustika kasvukohal kasvav 20aastane hooldusraiet vajav kaasik, kust peaks hooldusraiega välja raiuma pihlaka, haava ja lepa. Teisel, 0,79 ha suurusel kinnistul tehti möödunud aasta suve alguses ketasadraga ettevalmistused uue kultuuri rajamiseks.
Kevadel läksin kohe uurima, kas on jälgi ka kitsedest-põtradest. Põhjus on lihtne – kuna istutan eraldisele kuusetaimed, võivad kitsed, kes soovivad istutatavat kultuuri järgmisel kevadel näksida, osutuda probleemiks.
Siinkohal plaanin suhelda ka kohalike jahimeestega. Pole mingi saladus, et mõnel puhul jooksevad jahimeeste ja maaomanike huvid risti, kuid mul on siiski usk kogukondlikku jahipidamisse ning loodan, et jõuan jahimeestega kokkuleppele ja ideaalis suisa nendega kokkuleppe sõlmida. Kohalike jahimeesteni jõudmiseks piisab lihtsast guugeldamisest ja kohalikust jahiseltsist loodan saada vajaminevad kontaktid.
Vahemärkusena olgu öeldud, et jahimehed on ka ise altid maaomanikega lepinguid sõlmima, kuid probleem on selles, et karmide andmekaitsepiirangute tõttu ei leia jahimehed maaomanikke üles.
Kevad tõi taimeistutuse
Esimene suurem töö on taimede istutamine ja siinkohal oli mullu väike mõttekoht. Tegin 0,79 ha suurusel jänesekapsa kasvukohatüüpi eraldisel ketasadraga ettevalmistused uue kultuuri rajamiseks lootusega, et maapind oleks enne juulis-augustis aset leidvat kaseseemnete langemist selleks valmis.
Siiski ma sellele päris lootma ei jäänud ja tellisin tänavu kevadel sellele eraldisele istutuse. Metsaühistust said tellitud nii kolme aasta vanused ja ilusad 40 cm pikkused kuusetaimed kui ka istutusteenus. Ühtekokku läks eraldisele maha 1200 kuusetaime ja istutamine läks maksma mulle 230 eurot, millele lisandus 360 euro suurune taimede maksumus. Kogukulu seega 590 eurot. Kuid see number ei pruugi jääda lõplikuks, kuna plaanin Metsaühistu kaudu taotleda metsa uuendamise toetust, mis on 400 eurot ha kohta –
toetusena tuleks mulle seega tagasi 316 eurot.
Praegune plaan on hooldada seda eraldist kuusekultuurina ja hiljem lasta loodusliku uuendusena sekka ka kaske ning kujundada segapuistu, mis on bioloogiliselt mitmekesisem ja liigirikkam. See omakorda tähendab nii suuremat haigus- kui tormikindlust. Jänesekapsa kasvukohal sobib kuusk koos arukasega suurepäraselt koos kasvama.
Plaanid sügiseks
Mulle tuli ka maamaksuteade. Kulu pole suur, kõigest 10.49 eurot, mis lähtub 420 euro/ha suurusest maa maksustamishinnast. Muide, kui vaadata metsamaa ostuhinda, mis oli keskmiselt 2000 eurot/ha, siis on praegusel ajal maa maksustamishinna ja turuhinna vahelised käärid ikka väga suured. Kui vaadata, mida II sambast väljavõetud raha teeb kinnisvaraturul, siis annab see mulle igatahes kindlust, et tegin eelmisel aastal metsamaad ostes õige otsuse.
Üks hea uudis veel – selgus, et tänavu sügisel tuleb jätkuvalt metsameetme taotlusvoor, mille raames toetatakse nii hooldusraiete tegemist kui ulukikahjude ennetamist. Aga just need tööd on olnud mul plaanis sügisel teha ja koos hooldusraietega oli plaanis ka piirisihid korda teha.
***
Metsainvestor Peetri blogi esimest osa saab lugeda SIIT.
