13 suurimat läbimurret puhta energia vallas 2013. aastal
07.01.2014
TERVISELEHT: Kliimamuutused ning fossiilkütused mõjutavad üha selgemalt ja jõulisemalt nii meie tervist, kui rahakotti. Kiley Kroh ja Jeff Spross tegid veebiväljaandele thinkprogress.org ülevaate olulistest läbimurretest möödunud aastal, mis aitavad meid toota energiat tervislikul ja säästlikul moel.
1. Soola kasutamine päikeseelektrijaamas võimaldab toota elektrit ka pärast päikese loojumist.
Esmakordselt suutis päikeseelektrijaam anda elektrienergiat 24 tundi järjest aastal 2011. Kuid nüüd valmis Arizonas esimene suur, 280 MW elektrijaam, kus päikeseenergia koondatakse paraboolpeeglitega “sulasoolapatarei” kuumutamiseks. Seepärast saab elektrijaam toota elektrit täisvõimsusel ka kuus tundi pärast päikeseloojangut. Omasuguste seas on see elektrijaam suurim. Ehituse ajal tegutses objektil 2000 inimest, püsivaid töökohti on 85. Sama firma kavandab sarnase tehnoloogiaga päikeseelektrijaama ehitada ka Euroopasse. Pole ka ime – puhta energia hind on juba täna vägagi konkurentsivõimeline, kui hinna määramisel võetakse arvesse ka kulutusi tervisele. USAs on ainuüksi söeelektri “toodetud” tervisekahju vähemalt 345 miljardi dollari ringis aastas, ütleb Harvardis tehtud uuring. See tähendab 17,8 USA senti iga söeelektri kWh kohta, mida ei näe elektriarve ridadel, vaid makstakse kaudselt – oma tervisekaotuse ja maksudena.
2. Elektriautode akud, mis on hoone elektrisüsteemi osaks.
Nissan arendas välja süsteemi, kus elektriauto akut, mis on täis laetud odavat (näiteks öist) elektrit, saab lihtsalt kasutada kontori- või eluhoone elektriallikana kõige suurema tarbimise ajal, kui elekter on väga kallis. Nissani süsteem lubab hoone elektriallikana kasutada korraga kuut elektriautot. Roheline erakond soovitas Eestis selliseid lahendusi projekteerida ja kasutada juba aastaid tagasi.
3. Uue põlvkonna tuulegeneraatorid salvestavad energiat.
Mais 2013 valmisid esimesed General Electricu uued tuuleelektrijaamad, mis suudavad toota 20-24% rohkem elektrit. Need jaamad on varustatud süsteemiga, mis prognoosib tuule tugevust ning tarbimist ja mis tähtsaim – neisse on sisse ehitatud elektri lühiajalise salvestamise süsteem. Viimane tagab, et võrku saab anda just nii palju elektrit, kui parasjagu vaja ning toodang muutub ennustatavaks. Räpase elektritootmise eestkõnelejate jutt, et tuuleenergiat ei saa kasutada, sest tuul kord puhub ja kord ei puhu, on üha enam kaotamas oma jalgealust. Esimesed 67 uut turbiini pannakse üles Austraalias, 59 Michiganis ja 3 Texases. Nende turbünide toodetava elektri hind on sama, mis söeelektri hind – ehk siis madal.
4. Päikeseelekter on söeelektriga ühes hinnas.
Päikesepaneelide hinnad on langenud 0,64 dollarini ehk 50 eurosendini vati kohta ja tundub, et hind võib veelgi langeda. Hinnalangus ja fakt, et väga päikeserikastes piirkondades on päikesepaneelidel põhinev elekter odavam kui uue söejaama elekter ning Indias ja Itaalias söega samas hinnas (toetusteta!), on põhjustanud tõelise päikesepaneelide paigaldamisbuumi mitmel pool maailmas, sh ka USAs.
5. Ookeani jõud toodab elektrit.
Esimene veealune tõusu-mõõna elektrigeneraator, mis on ka kommertsalustel võrguga ühendatud, alustas Maine rannikul elektri tootmist. Märtsis selgusid uuringute tulemused – mingit halba mõju veeasukatele pole. Ocean Renewable Power Company (ORPC) plaanib kaks järgmist generaatorit paigaldada juba sellel, 2014. aastal. Generaatoritega käis tutvumas ka Jaapani delegatsioon – selle saareriigi eesmärgiks on loobuda tuumaenergiast ja toota aastaks 2030 merel ligi 30% elektrist.
6. Ookeani jõud teeb soolase vee magedaks joogiveeks.
Carnegie Wave Energy on teatanud, et ehitab Austraaliasse ookeamenergiat kasutava veemagestusjaama. Veealune seade kannab ookeanivee liikumisenergia üle kaldale, pressides soolase vee läbi filtrite. Siiani tehti seda tööd fossiilenergiaga töötavate elektripumpade abil. Valmimisel suudab jaam anda 55 miljardit liitrit magedat vett aastas – ja seda fossiilkütuseid kulutamata.
7. Üliõhukesed päikesepaneelid löövad tõhususrekordeid.
Praegu suudetakse tüüpilistes seadmetes valgusenergiast elektriks muuta kuni 24%. Aita Devices suutis jõuda aga 30,8% rajajooneni. Sellised seadmed on küll kallimad, kuid kestavad kauem, on kergemad ning üliõhukesed. Neid saaks kasutada mobiilide, sülearvutite, suitsuandurite, valveseadmete jmt laadimiseks.
8. Kergemad ja suurema mahutavusega akud.
Oak Ridge National Laboratory kasutas nano- jm tehnoloogiaid ning suurendas oluliselt liitium-ioonakude mahutavust, tehes need samal ajal ka kergemaks, väiksemaks ja ohutumaks. Aku ehituses on kombineeritult kasutuses ka liitiumväävelaku tehnoloogia, mis langetab hindaja suurendab mahutavust.
9. “Hulpivad” tuulegeneraa-torid teevad merel ilma.
Mereavarused on suurepäraseks kohaks, kuhu saab tuulegeneraatoreid paigutada. Tuul on seal tugev ja kui need on 40 km kaugusel kaldast, ei sega ka kellegi vaadet – neid pole lihtsalt kaldalt näha. Kuid jäiga vundamendiga põhja kinnitatavaid tuulegeneraatoreid pole mõtekas paigutada sügavamale vette kui 60 meetrit -liiga kalliks läheb. Statoil katsetab aga tuuleparki, mille saab trossidega ankurdada kuni 700 meetri sügavusse vette. Suurim “hulpiv” jaam on planeeritud Šotimaa rannikule, kaks turbiini paigutatakse aga Fukushima lähedale merre.
10. Alalisvool aitab elektriarveid vähendada.
Kuigi vahelduvvoolu kasutamine seadmetes on enam levinud, on alalisvoolul omad j suured plussid. Alalisvool on odavam ja seda on päikesepaneelide ja tuulegeneraatoritega lihtsam toota. Facebook, JPMorgan, Sprint, Boeing ja Bank of America ehitavad hiigel-andmelaod, mis töötavad alalisvoolul ning on seetõttu 30% odavamad. Lisaks võtavad nad 25% kuni 40% vähem ruumi.
11. Tselluloosist ja muust taimsest kraamist saab biokütuseid!
Piirituse ja muude biokütuste tootmine põllusaadustest pole keskkonnasõbralik. Kuid 2013 alustasid tööd esimene tselluloosist ensüümide abil piiritust tootev tehas Itaalias, kaks kommertsal ustel tootvat tehast Floridas ja Mississipis. Järge ootavad tehased Iowas ja Kansases. Need tehased kasutavad etanooli tootmiseks põllumajandus- ja metsandusjääke.
12. Uued finantsskeemid j taastuvenergia juurutamiseks.
USA osariigid otsivad võimalusi, kuidas maksusoodustustega ja seadusmuudatustega aidata inimestel investeerida oma kogukonnapõhisesse puhta elektri tootmisesse. Erinevate meetmemega on välja tulnud Washington DS, California, Соlorado, Minnesota.
13. Isegi USAs on puhta energia hind lõõmas fossiilenergia hinda.
Suured tuulepargid on sõlminud esimesi lepinguid, kus elektri hind on 18-19 eurot MWh eest. Eesti börsihind oli oktoobris 42,3 eurot/MWh, Soomes 38. Mis tähendab, et nii söe-, kui gaasijaamad peavad vähemalt USAs varsti hindu alandama, et konkurentsis püsida. Seda isegi ilma puhta energia maksusoodustuseta ja olukorras, kus räpast energeetikat ikka veel üle maailma, ka Eestis, jõudsalt maksurahadega toetatakse.
Allikas: thinkprogress.org
