Aeg on metsandusele proovikiviks

03.07.2013

MAALEHT.EE, Hendrik Relve (Eesti Metsa peatoimetaja): Männiku või kuusiku loomulik eluiga ületab inimese eluea mitmekordselt. Kui inimene metsas toimetab, paistavad tema tegevuse tulemused tihti välja alles aastakümnete pärast. Metsandusega tegelejad peavad olema pika meelega ja järjepidevad, et saada tulemusi, mida nad taotlevad.

Eesti Metsa suvenumbri avalugu vaatleb vääriselupaikade käekäiku riigi- ja erametsas ligi kümne aasta jooksul. Paljude osapoolte hinnanguid kokku võttes tuleb tunnistada, et vääriselupaikade saatus on olnud heitlik. Seadus on korduvalt muutunud ja vastavalt sellele ka vääriselupaikade olukord. Seega pole ses vallas saavutatud metsas, eelkõige erametsas, algul loodetud tulemusi.

Lugu, mis kõneleb Toftani saetööstusest ja selle juhist Martin Arulast, puudutab muutusi metsanduses umbes sama pika aja jooksul, ent seekord metsatööstuse poole pealt. Tehakse avaraid üldistusi Eesti metsatööstuse olukorra kohta.

Juba aastakümnete pikkuses ajaskaalas käsitletakse metsanduslikke protsesse kolme metsateadlase artiklis, kus on juttu metsanduslikest katsealadest. Ilmneb, et mida kauem katseala püsib, seda väärtuslikumat informatsiooni see annab.

Ka metsarekreatsiooni teemaline artikkel sisaldab unikaalset teavet seetõttu, et seal tehakse kokkuvõtteid pikema perioodi kohta. RMK puhkepaikades on nüüdseks rekreatsiooniuuringuid tehtud alates 2002. aastast.

Igaühele huvitavat lugemist peaksid pakkuma Marko Kübarsepa hundiuurimus, Hardi Tulluse ülevaade trühvlikasvatusest Vahemere maade puupõldudel, intervjuu looduslembese kirjaniku Aino Pervikuga jm.