Agentuur: Eesti metsa juurdekasv on stabiilne

BNS:

Keskkonnaagentuuri avaldatud statistilise metsainventeerimise (SMI) valikuuringu kohaselt on Eesti metsa juurdekasv olnud stabiilne ega erine oluliselt 2015. aasta tulemustest.

2016. aastal oli Eesti metsa pindala 2,31 miljonit hektarit, mis moodustab 53,09 protsenti maismaa kogupindalast – arvestades Peipsi ja Võrtsjärveta, teatas keskkonnaagentuuri pressiesindaja BNS-ile. Võrreldes 2015. aastaga on metsa pindala suurem 0,03 miljoni hektari võrra.

Metsamaal leidus enam männikuid (31,8 protsenti), kaasikuid (29,5) ning kuusikuid (18,5). Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK)hallata on 1,05 miljonit hektarit, ehk 45,7 protsenti metsamaa kogupindalast, ülejäänud metsamaa kuulus teistele omanikele.

Metsade kogutagavara on 476,0 miljonit tihumeetrit, mis on 0,9 miljoni võrra suurem 2015. aasta tulemustest. Metsade juurdekasv on 16,0 miljonit tihumeetrit, mis on 0,2 miljoni võrra suurem 2015. aasta tulemustest.

“Neid erinevusi võib pidada statistilise valimitäpsuse veaks, mitte reaalseteks muutusteks metsas,” sõnas keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims.

Eesti puistute keskmine vanus on 55 aastat, samas majandatavate puistute keskmine vanus on 52 aastat. Männipuistute vanus on keskmiselt 73, kuusepuistutel 56 ja kasepuistutel 47 aastat. Majandatavate männipuistute vanus on 70, kuusepuistute vanus 54 ja kasepuistute vanus 45 aastat.

SMI alusel hinnatakse Eesti metsi alates 1999. aastast. SMI on valikuuring, kus süstemaatilise juhuvaliku alusel paigutatud väikese pindalaga proovitükkidel mõõdetakse ja hinnatakse metsamaa ning sellel kasvavate puude tunnuseid.

2016. aastal vaadati põhjalikult üle mõõtmisandmete põhjal tuletatavate tunnuste arvutusreeglid. Suurim muutus puudutas juurdekasvu arvutamist, kus mindi kasvava metsa arvutusmudeli kasutamiselt üle konkreetsete puude kordusmõõtmiste andmetest leitavate muutuste põhisele arvutusreeglile. See uuring on teine kord, kui uue metoodikaga metsaandmed kokku võetakse.

0Shares