Eesti ööd muutuvad üha valgemaks ja sinisemaks
21.03.2019
Kuigi leedlambid võimaldaksid valgustada teid senisest tõhusamalt, on valgusreostus viimastel aastatel nende odavuse tõttu hoopis kasvanud. Üha eredam maailm häirib ökosüsteeme ja inimeste loomupäraseid ööpäevarütme, kirjutab ERR Novaator.
“See on hea näide, kuidas millegi tõhusamaks ja odavamaks muutumine ei pruugi tuua kaasa raiskamise vähendamist. Vastupidi, inimesed tarbivad seda hoopis rohkem. Piltlikult on tekkinud järsku vajadus valgustada iga silda ja külakirikut,” märkis Christopher Kyba, Saksamaa GFZ geoteaduste uurimiskeskuse teadur.
Kyba 2017. aastal ilmunud tööst selgus, et kosmosesse jõudva valguse intensiivsus vähenes aastatel 2012–2016 vaid 16 riigis. Ligi pooltes maailma riikides jõudis selle hulk kahekordistuda. Kyba ja ta kolleegide hiljuti loodud kaardirakendus muudab valgusreostust mõõtvate satelliitide andmed paari hiireklõpsuga kättesaadavaks kõigile huvilistele.
“Ühelt poolt võiks aidata kasvatada see ühiskonna teadlikkust laiemalt. Teisalt on sellest kasu amatöörastronoomidele ja teadlastele. Näiteks võimaldab jälgida valgusreostus piirkondlikku arengut,” märkis Kyba. Teadur nentis samas, et satelliidiandmetest üksinda ei piisa.
Rakendusse jõuavad andmed satelliidilt, mis teeb mõõtmisi lainepikkustel 500–900 nanomeetrit. Erinevalt eelnevalt kasutusel olnud tänavavalgustuslampidest kiirgavad leedlambid aga palju rohkem sinist valgust ja ultraviolettkiirgust, mida satelliit ei näe.
See võiks osaliselt selgitada, miks näib olevat valgusreostus mitmetes Eesti suurlinnades jäänud näiliselt samaks või isegi vähenenud. Asumites valgustatakse tänavaid üha sagedamini leedlampidega. Teisalt võimaldab valgustite odavus paigaldada neid ka sinna, mis olid mattunud varem pilkasesse pimedusse. “Valgusreostus vaevalt vähenenud on. Valgusteid lisatakse pidevalt juurde. Oma roll on selles uute valgustite efektiivsuse kasvul,” kinnitas Mario Mars, Tallinna Tehnikaülikooli tähetorni haldusjuht.
