Eestlane on metsandusest võõrdunud

01.03.2013

MAALEHT.EE, Tiit Timberg (RMK juhatuse liige, metsahaldus): Meie väike ühiskond on ülikiirelt linnastunud, isiklik metsatöö kogemus ja side metsaga on nõrk või olematu.

Meist paljud mäletavad maal heinalkäimist, üpris vähesed aga metsatöökogemust. Potipõllundus ja loomade pidamine oli võimalik, aga mets oli kas riigi või kolhoosi-sovhoosi oma. Sellest võõrandumisest võibki tekkida emotsioon, mis faktid, analüüsi ja loogilised järeldused tagaplaanile jätavad.

Toon riigimetsa 2012. aasta lageraiete mahu suhtestamiseks arvude rea: metsamaa pindala 859 300 ha, range kaitse all on sellest 146 400 ha (17%), erineva intensiivsusega majandamine toimub 712 900 ha; uuendusraieid tehti kokku 8557 ha, sellest 8366 ha lageraietena (98% uuendusraiete mahust); seega ühe aasta jooksul raiuti lagedaks 1,17% majandatavast metsamaast.

Keskmine lageraielangi pindala jäi alla 1,5 hektari. Riigimetsas jäetakse lageraietel kasvama – bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks – vähemalt 10 säilikpuud hektarile. Seega needki lageraied ei olnudki “nii lagedad” – 8366 hektarile jäi kasvama kokku vähemalt 83 600 säilikpuud, mida kunagi ei raiuta.

Metsariigis tavapärane?

Mida arvata seni kõlanud lageraiete piiramise ettepanekutest? Seda, et inimasustuse ümber kehtiks teatud raadiuses lageraiekeeld, ei pea mõistlikuks. Eesti maismaast on üle 50% kaetud metsaga, elu kulgeb metsas, metsa vahel ja metsa servas…

Meil on metsariik ja metsa on kõikjal, ka asustust on kõikjal. Metsa raiutakse ja metsa istutatakse, see peaks olema meie kõigi jaoks tavapärane.

Meil on väga varieeruvad mullastikutingimused, sellest tulenev puistute ja puuliikide mitmekesisus. Metsa uuendamisel saab ainult n-ö valitud kohtades, kindlate kasvutingimuste olemasolul asendada lageraie turberaiega. Raieviisi valiku saab määrata niisiis hoopis metsa uuenemise tulemuslikkus. Populistlik otsus “jätame küpse metsa raiumata või teeme seda kuidagi hästi pehmelt” võib hetkeks olla mõnus ja ohutu, aga paarikümne aasta pärast sajatavad meid järeltulijad, et neile ilusa kuusiku asemel sarapuuvõsa jätsime…

Pigem teavitamine

Lageraie naabritega kooskõlastamise nõude asemel pooldan naabrite teavitamise põhimõtet. Seadusesätte asemel on see rakendatav hea tava põhimõttena. RMK on seda põhimõtet järginud – aasta raiete nimekiri on kodulehel üleval, avaliku metsaregistri abil saab raiekohad tuvastada.

Raietööde kavandamisel suhtlevad RMK metsnikud naabritega, raietööde korraldamisel lepivad RMK praakerid naabritega kokku eramaadest ülesõidud ja vajadusel puidu ladustamise kohad.

Sellest aastast alates rakendame veel täiendavat informeerimise viisi: märtsiks saadame mitmesse linnalähedasse omavalitsusse (Harjumaal näiteks seitsmesse) aktiivselt puhkemetsana kasutatavate metsade uuendusraiete nimekirjad ja raiekohtade kaardid.

RMK sõnastas ja järgib riigimetsa majandamise head tava alates 2002. aastast. See on parim läbiproovitud ja tulemusi andnud praktika metsa majandamisel. Metsandussektor on teinud läbi suure arengu ja ka oluliselt puhastunud. Aeg on küps seaduse keeldude-käskude asemel valdavalt hea tava põhimõtetel toimivaks metsanduseks.

Teisalt on vajalik jätkuv nn rahvavalgustuslik töö.

Metsatööl peab alati olema kaalutletud ja pikaajaline plaan – kui teen selles metsas nii või jätan üldse tegemata, siis tulemused 5, 10, 25 ja 50 aasta pärast on sellised ja sellised. Kas need tulevastele põlvedele sobivad? Kas ostku ära?

Mets ei ole konserv, mille saab “seisma panna”. Sellest lähtudes metsaosa ostmine-omandamine selleks, et seal mitte midagi teha, ei ole sisuline lahendus.

Et metsa eluring ei katkeks, tuleb seal ikkagi toimetada.

KOMMENTAAR

AIVAR PEDASPUU

Tallinna Metsaomanike Seltsi juhatuse liige

Kui inimene vaatab, et ilus mets ümberringi, siia teen kodu, siis peab ta arvestama, et ühel päeval võidakse mets maha võtta, kui see ei ole tema oma. Teine lugu on aga nendega, kes aegu tagasi on sinna kodu rajanud. Nendel võiks olla võimalus oma nn kodumets kas lepingutega kindlustada või see hoopis välja osta.

Sama lugu on turismitaludega, mis on rajatud aastaid tagasi. Ei kujuta ju ette turismitalu, kus turisti ümber on raiesmik. Kes sinna läheks?!

Kõiki metsi ei pea majandama. Metsal on peale puidutulu ka teisi väärtusi.

Vanasti, kui talu rajati ja talu ümber puid istutati, ka ei tehtud seda majandamiseks, vaid selleks, et inimeste elukeskkond oleks sõbralikum.

MARKU LAMP

keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja

Minule teadaolevalt on Mustjõe Külaselts ainuke, kes on teinud ettepaneku eluhoonetega piirnevatel aladel kehtestada nn turvatsoon, kus võib lageraiet teostada vaid hoone omaniku nõusolekul.

Minu hinnangul on ka praegu võimalik majaomanikel oma huve kaitsta. Kehtiv metsaseadus võimaldab kohaliku omavalitsuse kaudu keskkonnaseisundi kaitseks planeeringuga seada piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.

Keskkonnaseisundi kaitse all on mõeldud asula või rajatise kaitsmist õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest, tuleohu vähendamist või metsatulekahju leviku tõkestamist. Täiendavate piirangute tegemine vajab metsaomanike või nende esindusorganisatsiooniga läbirääkimist.

Ettevalmistamisel on metsaseaduse muudatus, mis muudab planeeritavad tegevused avalikkusele veelgi nähtavamaks. Lisaks riigipoolsele reguleerimisele on aga lahenduseks ka naabrite omavaheline suhtlemine kõiki metsamajanduslikke tegevusi käsitlevatel teemadel.